Pühapäeval, 13.mail

Pühapäeval oli õnneks ilus ilm. Proov algas kell 19.30, seega umbes sel ajal, mil hakkavad toimuma meie etendused.
Arvatavasti mängis rolli nii hilisem kellaaeg kui ka pühapäevane päev, aga liiklusmüra oli oluliselt vähem kui tavaliselt proovides.

Sedapuhku oli taas kohal ka Mai, kes oma põhitöö tõttu saab meid vähe külastada, kuid kui tuleb, siis lööb korra majja (proovi ajal pealtvaatavad näitlejad ei räägi! tahapoole pole kuulda näitleja häält! jnejnejne).
Tänu Maile saime Vanemuisest suuremal hulgal vanu parukaid, mida seal enam ei kasutata, aga meile kuluvad marjaks ära.

Parukate proovimine tekitas rõõmsat elevust, neid takutuuste seati nii juusteks kui habemeks. Romero oli pikkade sorakil juustega ja pika habemega Anderson - igavene üliõpilane!

Vanamutikestele sobisid parukad hästi, Sander tegi läbi totaalse muutumise.

Ave proovis ühte ja teist parukat, aga arvas lõpuks, et ehk piisab ka ainult mütsikesest. Müts oli hea, harmoneerus hästi tema kleidiga.:-) Ave oli leidnud enda rolli tarvis väga hea liikumise. Raivo oli kogu aeg hädas, et Ave on liiga noorusliku liikumisega ja kõnnib liiga kiiresti. Nüüd oli Ave leidnud väga vahva kõnnaku koos insuldijärgse halvatud käega - super! Ja muidugi oli hoopis teine asi teha proovi kostüümides, roll tuli tunduvalt tõetruum! :-)

Eriti hea nägi välja Kristiina kübara alt tolknevate pikkade salkudega, küüruga ja tavalisest lopsakama olemisega, mis oli saavutatud kleidi alla peidetud baleriinikleidiga ja kunsttagumikuga. :-)

Mina suutsin endale leida erinevad parukad vanamutikese rolli jaoks ja pereproua osa tarvis. Suurest peeglist polnud küll võimalust oma muutunud imidžit näha, kuid piisava ettekujutuse abil võisin küll arvata, et mind on raske ära tunda - ma vähemalt loodan.

Olen jätkuvalt vaimustuses oma korpulentsest kerest, aga ma arvasin, et selleks, et kaltsukast sobivaid rõivaid otsida, peaksin ma korpulentse kerega poodi minema, muidu ma küll ei oska arvata, mis mulle selga passida võiks ja mis ei lähe mitte. No riiete suurus peaks ilmselt olema XXXXXL, vana aja mõõtude järgi ca nr. 60.

Vanamutikese rolli tarvis kogun vanu sukkpükse, näis, mitu paari neid jalga peab ajama, et matsakamaid jalgu saada. Aga kõige peale oleks vaja selliseid häid puuvillaseid sukki, mida ma lapsepõlvest vanaemal mäletan.

Vanamutikese paruka valik oli must ja valge, ma ei jõudnud otsusele, kumba kasutada. Teiste arvates oli valge parukas parem.
Mai õpetas, kuidas parukaid parandada ja kuidas neid kinnitada, et nad ka peas püsiksid, ning aitas mul taha krunni ka sättida. Ma ise küll väikesest peeglist ei näinud, aga teiste arvates sobis see mulle hästi. Mul ehk pole isegi rätikut või kübarat pähe vaja.

Olegi ei olnud, ehkki ta pidi sellesse proovi tulema. Romero tegi alguses tema rolli, ta on meil püstolasendusnäitleja - keda parajasti proovis ei ole, selle osa mängib Romero, et teised saaksid omi osi mängida.
Heetet mängis Ursula, pereprouat Julia. Julia läheb teisipäeval ära ja tuleb tagasi nädala lõpus, seetõttu oli temal vaja osa harjutada. Julial on tekst kenasti peas, aga meie rolli puhul on vaja veel mõelda tegevuste peale. Mati lubas meile organiseerida lauakese ka rõdu alla, siis on meil seal võimalus askeldada ja oma toimetusi teha.

Kuna seekord algas proov hilja, siis tehti läbimängu vaid üks kord ja juba pool kümme mindi laiali.