Pühapäev, 27. november 2011

Esimene pääsuke - ImproStiiliÕhtu!

Teoks sai teatrirahva ImproStiiliÕhtu koostöös Tiigi Seltsimajaga.
Asi sai alguse suvel, kui Eve Filimonova tegi ettepaneku hakata kasutama Tiigi Seltsimaja keldrisaali klubiõhtuteks, mida Vilde teater võiks eest vedada. Päid kokku pannes ja ideid vaagides jäid sõelale mõtted stiiliõhtutest improlisanditega. :)

Meie mõte oli kaasata kõiki Tartu väiketeatreid ja maakonna teatritruppe.
Sel korral olid kohal vildekad, norakad ja rannukad. :)
Rannukad olid väga kenasti ette valmistunud ja nautisid täiega kogu õhtut. :)

Esimesel improstiiliõhtul oli külaliseks Üllar Saaremäe. Sel korral kasutasime varianti "üllatuskülaline" ja Üllar Saaremäe tuli selle ideega väga hästi kaasa - äärmiselt meeldiv ja karismaatiline mees!
Õhtu algatuseks tegime äraarvamismängu, kus andsime vihjeid ja rahvas pidi ära arvama, kellega sel õhtul kohtutakse. :)

Seos Vilde teatriga on täitsa olemas - õhtu külaline on mänginud Jüri Kaldmaa näidendis! :)
See oli "Ugalas" lavastatud "Surnud liblikate tants".
Samuti on Üllar Saaremäe mänginud "Kirsiaias", mis on olnud ka Vilde teatri repertuaaris. :)

Kui tuli vihje, et üllatuskülaline lavastas vabariigi aastapäeva 2009. aastal, siis tuli õige vastus meie Tarmolt. Punklaulupeo idee autorit ja algatajat ei jõudnudki välja käia. :)

Üllar Saaremäe haaras publiku kohe esimesest hetkest enda lummusesse - tema sära ja karisma vallutasid rahva südame. :)

Üllar Saaremäe tõi esile, et talle meeldib harrastusnäitlejate entusiasm ja energia - nad on alati valmis mängima ja tegema kõike, isegi kui ei oska, aga tehatahtmine on suur! :) :)

Karismaatiline näitleja ja lavastaja rääkis teatrist, elust, lavastustest ja enda rollidest niivõrd huvitavalt ja kaasakiskuvalt, et aeg läks lennates.
Rääkimata sellest, et Üllar Saaremäe andis meile lõpuks väga häid soovitusi nii lavastajate leidmise kui repertuaari osas.

Vahepeal aga andis ta meile ka üleandeid esitada etüüde ning andis hiljem tagasisidet. Nii said ka kõik esineda.

Kuid veel ühe üllatusena oli kohal ka teinegi üllatuskülaline - Piret Simson, kes tegeleb teleseriaalide castingutega, tuli eesmärgiga leida seriaalidesse osatäitjaid. Õhtu lõpuks saigi üks meie näitlejatest osapakkumise "Ühikarottidesse", mille võtted on täna Tallinnas. :)

Need, kes kohal olid, jäid õhtuga väga rahule ja loodetavasti tulevad ka järgmistel kordadel heameelega toredast õhtust osa saama.
Aitäh Tiigi Seltsimajale, Eesti Kultuurkapitalile, Tartu Kultuurkapitalile ja kõigile kaasalööjatele! :)

Vilde teater koostöös NORA ja Tabiverega

Vilde teater osaleb koostööprojektis koos NORA teatri ja Tabivere teatriga.
Anni Luud kirjutas Tabivere tuuliku tarbeks näidendi, mis lõplikus versioonis sai pealkirjaks "Kõik".
Lavastus valmis 14 prooviga, kusjuures seal sees on lugemisproovid ja proovid eraldi noorte ja vanadega - meid on nimetatud ka turbotrupiks. :)
Kohapeal sai tehtud 5 proovi. Tuulikus oli väga külm, aga me saime kangelaslikult hakkama. :) Kõige rabavamad olid esimesed kostüümiproovid - kostüümivahetus jääkülmas ruumis on piisavalt ekstreemne. :) Aga just sellised ekstreemsused on need, mis kõige rohkem meelde jäävad. :)
Esietendus 20. novembril oli viimseni täis broneeritud ning läks väga menukalt. Tagasiside on etendustele olnud väga positiivne ja soe, lavastus jätab inimestele sügava mulje.
Anni on osanud kirjutada väga hingemineva loo ning selle meisterlikult lavale tuua, kasutades ära tuuliku ruumi omapära ning mängides valguse ja helidega.
Vladimir Karjalaineni muusika harmoneerub lavastuse meeleoludega suurepäraselt.
Kunstnikutöö on samuti Anni enda tehtud.

Sel aastal on veel kaks etendust - 2. ja 3. detsembril kell 19.
Ikka Tabivere tuulikus.
Riietuda tuleb soojalt ja kohad tuleb eelnevalt broneerida kas meilitsi - teaternora@gmail.com või rahvamaja@tabivere.ee - või telefoni teel 53068681

Neljapäev, 3. november 2011

"Patukahetseja" valiti riigifestivalile

Selgunud on parimad, kes pääsevad Eesti Harrastusteatrite Riigifestivalile jaanuaris 2012, mis sel aastal toimub Türil.
Vilde teatrist saadeti videodena konkursile 6 lavastust, millest festivalile pääses ainukesena "Patukehetseja", mis Külateatrite Festivalil augustis 2011 Jõelähtmel pärjati laureaaditiitliga.
Tartust sai edasipääsu ka Tartu Üliõpilasteater lavastusega "Ivanovite jõulupuu" (lavastaja Kalev Kudu).
Konkursile saadeti kokku 40 videot, millest valiku tegid Viivi Metslaid (Eesti Harrastusteatrite Liit), Aare Toikka (VAT Teater) ja Madis Kolk (Teater.Muusika.Kino).

Kolmapäev, 12. oktoober 2011

Vilde teater Limbažis

Vilde teater osales rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil Spēlesprieks 2011, mis toimus 16-18. septembril 2011 Läti Vabariigis Limbažis. Festivalil osaleti monolavastusega “Vsjo Nakonets” ning festivalile sõitis 4 inimest: Meelis Hansing, Lilia Borodkina, Annika Pauts
ja Oleg Želudkov.
Viimati Vilde teater osales Limbažis festivalil 2007 aastal
lavastusega "Gupi",
mis oli publikule nii meelepärane, et isegi
nüüd, aastate möödudes seda meenutati.
Festivalil osalesid erinevad trupid Venemaalt, Lätist, Leedust, Eestist ja Prantsusmaalt. Eestis osales peale Vilde teatri festifalil veel Viimsi Gümnaasiumi näitegrupp Eksperiment.

Meid võeti väga soojalt vastu. Sõprus ja kunst täitsid kõiki festivali päevi.

Limbaži on väike linn, kuid kuna linnavalitsus toetab oma harrastusteatrit ja festivali Spēlesprieks, siis on võimalik
korraldada festivali iga kahe aasta tagant.

Vilde teatri etendust vaatas 45 inimest – soovijaid oli rohkemgi, kuid lavastus on loodud väikesele publikule ning rohkem polnud pealtvaatajatele kohti. Tagasiside oli igati positiivne.
Meil väga vedas publikuga. Need inimesed ei olnud ootuses, kuidas näitlejad lahutavad nende meelt, vaid nad tulid nimelt teada saama, mis meil on nendele öelda.

Paljud vaatajad otsisid peale meie esinemist meiega kohtumist, et tänada, jagada oma muljeid ja mõtted, mis sündisid meie etendust vaadates.
Peale etenduste oli festivali kavas ka erinevad näitlemist puudutavad workshopid, millest kõik festivalil osalejad said osa võtta. Festivalil ei paigutatud truppe pingeritta ega valitud parimat – festivali sulgemispäeval toimus üldine osalejate tänamine.
Vilde teater vahetas kontaktandmeid Venemaa näitetrupiga Shore’s theatre.

Emotsioon, mille Vilde teatri trupp festivalist sai oli igati positiivne ja värskendav – olgugi et paljudest etendusest keeleliselt aru ei saadud, siis seda huvitavam oli jälgida lavastuste mängulist ja kehakeelelist poolt.
Festivali üleüldine korraldus oli väga hea, Vilde teater sai väga sooja ja sõbraliku vastuvõtu osaliseks ning lisaks huvitavatele ning meeleolukatele teatrielamustele tutvustas meie trupi giid meile ka Limbaži linna ning selle ajalugu.

Järgmine festival Limbažis toimub juba kahe aasta pärast, millest kõiki osalejaid uuesti osa võtma oodatakse.

Annika ja Oleg

Teisipäev, 6. september 2011

5 : 0 AIRE KASUKS



Vilde teatri parim(aid) näitleja(id) Aire Pajur saab täna ...-aastaseks.

Avalöögiks krutskiline Olaf Kopvillem:

„Küll juubilari tegudele palju sõnu pühendas,
nii osavasti ennast nende tegudega ühendas.“


Niisiis.

1 : 0

Aire on sündinud, suurepärane ja suure tähega Näitleja. (Mina pole üldse näitleja.)

Ta võib mängida tõepoolest kõike ja kõiki. (Saladuskatte all poetan, et kõige rohkem meeldib talle kehastada lapseootel naisi.)

Veendutagu ja tehtagu järele:

http://www.vildeteater.ee/aire.html

Mina paneks Aire kohe „Vanemuise“ lavale. Ea poolest sobiks ta oivaliselt Merca ja Külliki Saldre vahele, andest ma parem ei räägi. Aga õnneks on riigi- ja profiteatri spetsialistidel aru peas. Nii võimast näitlejat ei saa ometigi konveieril lamestama hakata.

Aire on mänginud neljas minu näidendis ja kõigis kolmes minu lavastuses. (Mul pole midagi vastu panna.)

Mul on sügavalt hea meel, et temasugune tipp-näitleja on nõustunud minusuguse titt-lavastajaga koos töötama. Minu esimese lavastuse („Valgusetegu“) proovide lõpusirgel lausus Aire mulle väga toetavad sõnad, mille fikseeris ka kohaliku kultuslehe kultuurireporter: „Lavastaja on kõvasti arenenud.“

Kõigele lisaks on Aire Vilde teatri teokas direktriss. Siiani küll mitteametlik. (Mina pelgalt lavatööline ja lavatagune statist.)

2 : 0

Aire elab kuurortlinnas Elvas. (Mina ainult Elva eeslinnas Tartus.)

Kahtlemata on ta Elva Sinilinnu Harrastusteatri võtmeisik ja juhtfiguur.

3 : 0

Aire on hea ja kuldne inimene. (Mina aga paharet.)

Ega ta ilmaasjata ei kehasta Singeri „Patukahetsejas“ sootut Head Tungi. Lisaks tilluke lootusekübemeke, et korrakski vabaneda tema naiselikkuse võlust. Aga – lootusetu, unista(ge) edasi.

4 : 0

Aire on Naine. (Mina kõigest mees.)

„Naised on tugevamad ja targemad kui mehed“ ja „mees on naise esimene laps...“ (Gunnar Aarma).

5 : 0

Aire on innukas ja andekas noorkirjanik. (Mina üksnes tüdinud vanurkirjanik.)

Tema debüütnäidendit „Halb ema?“, mida Aire ka ise esitab, pärjati XI Külateatrite festivalil Jõelähtmes (2011), XVI Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel Rannus (2011) ja XIII õpetajate üleriigilisel teatrifestivalil „Sillad“ Viljandis (2010) kõikvõimalike preemiatega.

NB! Sünnipäevaetendus toimub reedel, 9. septembril 2011 kell 19 Elva „Sinilinnus“.

Aire tähetund kestab ja tähelend jätkub!

Õnne sünnipäevaks, Aireee Bažuuur!!!

Tänulikult

Jüri (Kaldmaa)

Esmaspäev, 15. august 2011

Külateatrite festivalil käidud!


12.-14. augustil 2011.a. toimus Jõelähtmel XI Külateatrite festival, millest võttis osa ka Vilde teater J. Kaldmaa lavastusega "Patukahetseja".

Festivalil osalemiseks kärpisime näidendit lühemaks - oli kahju küll, aga pole parata. Kui tahame festivalidel osaleda, siis tuleb arvestada sellega, et mõnedel festivalidel on ajalimiidid väga ranged.

Festivalipäevad olid fantastilised: ilm hellitas meid soojaga ja ei lasknud vihmal meie peale sadada, päevad olid hommikust õhtuni täis teatrit, öömelu lubas kõigil soovijatel end hästi tunda, magamiseks sai kasutada nii ekstreemsemaid olusid (telke) kui ka hubast kultuurimaja, imeliselt lahke, vastutulelik ning abivalmis pererahvas, ülimalt sõbralik keskkond, väga maitsvad söögid suurte portsjonidena, eufooriline meeleolu ja teatrivaimu kohalolu - kõik oli lihtsalt ülivõrdes!!!

Meie inimesed jõudsid kohale erinevatel aegadel ja lahkusid samamoodi erinevatel aegadel, aga oli ka neid, kes istusid algusest lõpuni peaaegu kõigil etendustel ja nautisid täiel rinnal festivalielamusi. :)

Esineti 23 lavastusega. Repertuaar oli mitmekesine ja seinast seina nagu esinemistasegi.

Vilde teater esines esimesel päeval viimasena ja jättis oma lavastusega publikule kustumatu mulje. Pärast esinemist tuldi tänama, kiideti lavastajatööd ja näitlejaid, tunnustati materjalivalikut ning tänati väga sügava ja hingepuudutava elamuse eest.

See oli meile ülimalt suur tunnustus ja oli väga hea meel, et inimesed tundsid sidet meie looga.

Žürii tunnustas Vilde teatrit meie esinemise eest laureaaditiitliga.

Aga see polnud veel kõik!
Parima meesnäitleja tiitli pälvis Tabivere Harrastusteatrist
Rein Annuk, kes mängis "Patukahetsejas" peaosa, samuti oli tal peaosa Tabivere lavastuses "Võidulaenu loosipilet" - Parima Meesnäitleja preemia tuligi nende kahe rolli suurepärase esituse eest! Hurraaaa ja palju õnne!!!

Žürii: Toomas Lõhmuste, Madis Kolk (1.päeval), Madis Kalmet (2.ja 3.päeval) ja Maret Oomer tunnustasid järgmisi harrastusteatreid ja harrastusnäitlejaid (info EHL-i kodulehelt ):

Grand Prix

Jõelähtme Lavagrupp

lavastustega „Õhtusöök viiele“ ja „Abieluettepanek“, lavastaja Maie Ramjalg

Laureaadid

Tabivere Harrastusteater

lavastusega „Võidulaenu loosipilet“, lavastaja Tõnis Lepp

Vilde Teater

lavastusega „Patukahetseja“, lavastaja Jüri Kaldmaa

Lümanda näitering

lavastusega „Ema“, lavastaja Helle Keskküla

Parim naisnäitleja

Eigi Tali

Kadri rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele“ ja Natalja Stepanovna rolli eest lavastuses „Abieluettepanek“ (Jõelähtme Lavagrupp)

Parim meesnäitleja

Rein Annuk

Pliuhkami rolli eest lavastuse „Võidulaenu loosipilet“ (Tabivere Harrastusteater) ja Joseph Šapiro rolli eest lavastuses „Patukahetseja“ (Vilde Teater)

Parim naiskõrvalosa

Saima Jakobson

Kojanaise rolli eest lavastuses „Mamma“ (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Parim meeskõrvalosa

Toivo Järvis

Postiljoni rolli eest lavastuses „Tütarlaps otsib õnne“ (Valgu näitering M.O.T.T.)

Näitlejapreemiad:

Anne Viira

Ema rolli eest lavastuses „Ema“ (Lümanda näitering)

Aire Pajur

Ema rolli eest lavastuses „Halb ema?“ (Elva Sinilinnu teatritrupp)

Karin Paate

Mamma rolli eest lavastuses „Mamma“ (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Tiit Tammesson

Mardi rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele“ ja mõisnik Lomovi rolli eest lavastuses „Abieluettepanek“ (Jõelähtme Lavagrupp)

Helje Basihhina

Inesi rolli eest lavastuses „Timukas“ (Orissaare näitering)

Žürii eripreemiad:

Elutõe eripreemia

Abja näiteringile lavastuse „Leitud kirjad“ eest

Igavese tõe elustamise eripreemia

Neeme näiteringile lavastuse „Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud?“ eest


Tabivere valla Mari Möldre nimelise preemia sai Marje Mürk, Krabi Külateatri hing ja vaim.


Selleks korraks sai festival läbi, järgmisel aastal toimub Külateatrite festival Rannus.

Pühapäev, 10. juuli 2011

Pokud jõuavad taas koju

Kuuldused Pokumaa pankrotist on kõvasti liialdatud - Pokumaa on siiski avatud kõigile külastajatele!

Samuti on ka Vilde teater on selgi aastal Pokumaal.
Kuna eelmise aasta pokude seltskonnast on suur osa tegijaid hõivatud muude tegemistega, siis tuli leida asendajad kaheksale pokule - niisugust asja ei osanud me ette näha ja ka lavastaja polnud sellise variandiga arvestanud.

Algul tundus päris lootusetu leida kaheksat suvel vaba inimest, kes oleksid huvitatud näitlemisest kaugel Võrumaal kaks korda päevas igasugustest ilmastikutingimustest hoolimata, aga sellised inimesed ikkagi leidusid ja asi sai teoks. :)

Proove oli tunduvalt vähem kui eelmisel aastal, aga tegijad olid tublid ja praeguseks on juba kahel päeval etendused antud.
Tore on näha, et ka teatrist tavaelus kaugemal seisvad noored on fantastiliselt andekad ja hakkajad ning teevad toredad osatäitmised pokudena, on ise rahul ja õnnelikud, et sellise väljakutse vastu võtsid. :)

Rääkimata teistest tegijatest, kes teatriga rohkem kokku puutunud ja suuremate kogemustega: sulandumine pokumaailma läks kiiresti ja valutult ning tulemus on taas tore ja köitev. :)

Selle suve pokud tähestikulises järjestuses: Aire Pajur, Andres Murdvee, Annabel Jesin, Karl Jakob Marken, Liisa Mugra, Matti Linno, Mare Kulu, Mari Allik, Piibe Pajur, Romero Tamre, Rutti Mänd.

Etendused Pokumaal
10.,14.,15. ja 16. juulil kell 14 ja 18 - tulge vaatama!

Pühapäev, 22. mai 2011

TARTUMAA HARRASTUSTEATRITE ÜLEVAATUS

21. mail toimus Rannus XVI Tartumaa harrastusteatrite ülevaatus, millest võttis osa ka Vilde teater.

Peale Vilde teatri osalesid veel Nõo näitetrupp, Elva Sinilinnu harrastusteater ja Rannu Külateater EMU.

Seekordne teatrite repertuaar oli üsna seinast seina ja aukartustäratav - alates Nobeli preemia laureaadist kuni algaja kribaja esimeste arglike kirjanduslike katsetusteni.

Esitamisele tulid järgmised lavastused:

Vilde teater - I. B. Singer "Patukahetseja", dramatiseerija ja lavastaja Jüri Kaldmaa

Nõo näitetrupp - A. Kivirähk "Monoloogid rahaasjus", lavastajad trupi liikmed ja konsultant Margus Möll

Elva Sinilinnu Harrastusteater - A. Pajur "Halb ema?", lavastaja Astrid Hallik

Rannu Külateater EMU - E. Albeé "Kolm pikka naist", lavastaja Anneli Vikat

Seekord oli eriliselt populaarne esinemiskoht Rannu rahvamaja suurepärane fuajee - tervelt kolm truppi esitasid oma etenduse fuajees.

Vilde teater esitas täispika lavastuse (teistele festivalidele läheme kärbitud variandiga). Uus mängupaik esitab truppidele alati kõrgendatud valmisoleku ootamatusteks, aga me tulime toime. Puudus küll originaal-mängupaiga kujundus (muzõkalnaja vagina :D), ent lahendasime selle puudumise natuke teistmoodi.
Näitlejad andsid endast parima ja särasid oma rollides.

Nõo trupi lavastuse omapäraseks lahenduseks oli etenduse alguses tegelaste istumine rahva hulgas ning mängimine ka vaatajate seas kohapeal istudes. Värvikad karakterid esitati nauditavalt.

Elva truppi esindas Aire Pajur endakirjutatud monoloogiga, mis paistis rahvale hinge minevat.

Rannu näiteseltskond esitas oma kahevaatuselisest näitemängust esimese osa. See vajab ilmselt veel sissemängimist ja viimistlust, kuid peaosalise rollikäsitlusest võis esimese osa põhjal aimu saada küll.

Auväärt žüriisse kuulusid Katrin Välja ja Lennart Peep.
Nende endi sõnul olid nende arvamused üsna sarnased ja kakelda polnud vaja. :)

Iga trupp sai pärast preemiate väljajagamist individuaalselt žüriiliikmetelt oma lavastuse ja mängu kohta pärida.

Kõigepealt tänati kõiki osavõtvaid truppe tänukirjaga ja siin žürii otsused:

Parim naiskõrvalosatäitja - URSULA NOOR Vilde teatrist Kurja Tungi rolli eest lavastuses "Patukahetseja" (lav. Jüri Kaldmaa)

Parim naiskõrvalosatäitja - TESS PAUSKAR Vilde teatrist Priscilla rolli eest lavastuses "Patukahetseja" (lav. Jüri Kaldmaa)

Parim karakterroll - VAIKE TIITS Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus"

Parim meeskõrvalosatäitja - TAAVI MERISALU Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus" (lav. trupi liikmed ja konsultant Margus Möll)

Parim karakterroll - MAREK KÕBU Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus" (lav. trupi liikmed ja konsultant Margus Möll)

Parim naispeaosatäitja - AIRE PAJUR Elva Sinilinnu Harrastusteatrist lavastuses "Halb ema?" (lav. Astrid Hallik)

Parim meespeaosatäitja - JANNO PUUSEPP Rannu Külateatrist EMU lavastuses "Kolm pikka naist" (lav. Anneli Vikat)

Parim lavastus - "HALB EMA?" (lav. ASTRID HALLIK) Elva Sinilinnu Harrastusteatri esituses

"Patukahetseja" viimane etendus statsionaaris

Kui ma eelmises postituses arvasin, et meie saal rohkem ei mahuta, siis eksisin - mahutas ikka küll! :) Viimane "Patukahetseja" etendus oli nii paksult rahvast täis, et nõelalgi poleks olnud ruumi kukkuda.
Etendus läks menukalt, pärast etendust saime ka tagasisidet oma ala professionaalidelt - ja see oli kiitev.
Alalises mängupaigas jäi see viimaseks etenduseks sel hooajal, küll aga oli ja on etendusi ülevaatustel-festivalidel mujal Eestis - 21. mail Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel Rannus ning 12.-14. augustil Külateatrite festivalil Jõelähtmel.

Uuel hooajal loodame taas etendustega jätkata oma koduses Staadioni 48 mängupaigas.

Reede, 6. mai 2011

"Patukahetseja" menu

Eilne etendus oli puupüsti täis, rohkem rahvast poleks saali mahtunud!
Lavastaja organiseeris lisatoole, et mitte kedagi ära saata, ja õnneks said kõik soovijad etendust vaadata.

Rõõm, et huvi meie lavastuse vastu on suur!

Meedia on "Patukahetsejat" üsna aktiivselt kajastanud:

Tartu Postimees
Vooremaa
Sirp
Jaan Tooming
Tänane (06.05.2011) SIRP pakub veel ühte vaatenurka:

Veel vaid täna, 06. mail, ja 19. mail võimalus etendust vaadata!!!

Pühapäev, 1. mai 2011

Kolm korda patte kahetseda

On jäänud veel 3 viimast etendust sel hooajal!

Hämmastav, milliseid kommentaare oleme etendusejärgselt kuulnud: "parim lavastus, mida olen näinud", "väga hea etendus!", "kui hästi dramatiseeritud!", "kordagi ei läinud igavaks, kogu aeg oli põnev", "ootamatud pöörded olid huvitavad", "niivõrd hästi lavastatud", "seda peaksite kindlasti ka mujal Eestis mängima" jne.

See kõik teeb rõõmu, et inimestele meeldib ja nad leiavad teema olevat üldinimliku, tegelikult on see kõik meie ümber ka siin ja praegu, isegi rohkem kui tollal, mida kajastab Singeri teos "Patukahetseja".

Kui mõni arvab, et esikohal on juutluse teema, siis on ta ilmselt pinnapealselt asjast aru saanud ega ole süvenenud loosse endasse.

Mõtlemisainet on küllaga.
Igas inimeses on Kuri ja Hea Tung kõrvuti ning keelitavad teda astuma patuteele (ja kui tõene tundub see keelitamisejutt!) või hoiavad sellest eemale - küllap tunneb nii mõnigi ära OMA tungid laval nähtavates. :)

Ooo, ja milliseid kiusatusi saadetakse inimese teele, et teda õigelt teelt kõrvale meelitada! ;)

Tulge vaatama - ainult kolm etendust veel!
5. mail kell 19
6. mail kell 19
19.mail kell 19

Lavastaja ja näitleja Jaan Tooming „Patukahetsejast“


JAAN TOOMING



PÕGENE, VABA LAPSUKE!




Nobelist Singeri romaani „Patukahetseja“ dramatiseering ja etendus Vilde harrastusteatris Tartu linnas on üks kena nähtus praeguses maailmas.


Me näeme hullunud maailma, millest otsib väljapääsu Josef Šapiro. See mees ameleb erinevate naistega, ei usu peaaegu millessegi, kuid siis toimub temas pööre: ta leiab hassiidide kogukonna, kus on hoopis teistsugused inimesed kui tavamaailmas. Temas tekib igatsus teistsuguse maailma järele. Meie tavaelu on pungil täis vägivalda, hooramist – seksi ja totraid „kangelasi“ nii kirjanduses, teatris kui ka kinos. Ja neid „kangelasi“ reklaamib ka meedia igal viisil, kogu meedia on täis õnnetusi, seksi ja vägivalda, inimene, kes tahab rahu, see inimene upub lõpuks sellesse lärmi, ta aju loputatakse lõplikult läbi ja lõpuks ta ei oska enam unistadagi muust elust. Kuid Josef leiab hassiidide juures selle, mida ta on igatsenud: rahu, rõõmu, turvalisuse ja Jumala. Ning lõpuks ka oma isikliku õnne: noore süütu ja puhta Saara, kauni neiu, kes saab tema naiseks, sünnitab talle lapsi ja on heaks emaks ja naiseks. Ka suguelundid on pühad, nii öeldakse romaanis, jah, nad ei ole mitte ainult tarbeesemed nagu nüüdses maailmas. Esivanemate usk, side eelnevatega ja vabanemine selle maailma hullusest, see on teema, mida mängivad kenasti Vilde teatri harrastusnäitlejad. Romaani on osavalt dramatiseerinud ja lavastanud Jüri Kaldmaa. Peaosa Josefit mängib väga kenasti Rein Annuk, tema võitlus hea ja kurja tungi käes on lahendatud valgesse ja musta riietatud hea ja kurja tungi kehastamisega, keda kujutavad Aire Pajur ja Ursula Noor. Ja ka Josefit kujutatakse vanana ja noorena, vana Josefit esitab Matti Linno. Tiirast Priscillat mängib Tess Pauskar punasesse riietatuna, ta on uskmatu emane, kes ameleb meelsasti mitme mehega. Kuid siis ilmub lõpuks Saara (Anni Luud), hassiidide perekonnas. Saara on puhas ja kaunis naine, kelle vaikiminegi on sügav ja meeldiv. Hassiididest on kirjutanud palju Martin Buber, nende lood on ilusad ja õpetlikud ning nad teenivad Jumalat tantsides ja käsi plaksutades – rõõm Jumalas on suurim siin maailmas. Ja Josef leiab selle rõõmu ja ka meie tahaksime seda, kuid kas on see võimalik? Kogu meedia pommitab meid totrusega ja õnnetustega, seksi ja vägivallaga, ja need vähesed, kes tahavad pääseda, kas leiavad nad tee välja? Jah, eks seda peame otsima, sest kogu „suur“ teater külvab meid üle mõttetu totrusega ja ka kino ning trendikirjandus. Seepärast on eriti tervitatav, et vähemalt Staadioni tänaval 48 – Vilde harrastusteatris – on etendus, mis kutsub meid otsima teed välja hullunud maailmast, leidma teed, kus on rahu ja rõõm ja Jumala käsi.


Jõudu näitlejatele, igatahes pärast seda etendust ma enam ei taha tavalist teatrit, kirjandust ega kino, ei taha lehti ega raadiot ega telekat, tahan rahu, mis on üle mõistuse, rahu, milles on igavene rõõm ja hardus.




15. 4. 2011.




Kirjutis avaldatakse autori loal.


Pühapäev, 17. aprill 2011

TASUTA ETENDUS!!!!

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 19 on Staadioni tn. 48 TASUTA etendus "Patukahetseja"! 2. aprillil esietendus Isaac Bashevis Singeri järgi Jüri Kaldmaa poolt dramatiseeritud ja lavastatud "Patukahetseja". Tööd on tehtud palju, viimased proovid enne esietendust venisid üle südaöö, ja ehkki tundus, et ikka jäi aega väheks, siis kõigist karidest hoolimata oleme jõudnud eesmärgile - lavastus on välja tulnud, vaatamas on käinud ka Singeri "Patukahetseja" tõlkinud hr. Kalle Kasemaa ning oma õnnistuse andnud, kui nii võib öelda. Nüüd on lavastus kenasti sissemängitud ja õige aeg rahvast kutsuda TASUTA etendust vaatama! Kindlasti on lavastuses silmailu :), aga usutavasti väga palju järelemõtlemist omaenda elu üle - tehtud valikute ja valitud tee üle. Kindlasti ei jäta käsitletav teema kedagi külmaks. Kasutage imelist võimalust, tulge vaatama ja võtke sõbrad ka kaasa, sest 20. aprillil kellegi käest raha ei küsita - kõik saavad tasuta teatrisse!

Reede, 4. märts 2011

"Endlich Schluss"

Oleg Zeludkov on kirjutanud Vilde blogi jaoks järgmise pöördumise:


Sõbrad teatraalid! :)
Eelmise aasta septembri lõpus Vilde teatris algasid proovid Peter Turrini näidendi "Endlich Schluss" Meelis Hansingu lavastuses.
Meelis Hansing, kes oma lavastajahariduse on saanud maailmakuulsas Venemaa Riikliku Kunsti Instituudis, tegeleb näitleja sisuga.Ta ei liiguta näitlejat nagu marionetti, vaid püüab aidata teda avada oma hinge ja mõtted vaatajale.
Nagu iga tõeline kunst, nii ka teatrikunst on suunatud Jumalale ja hingele, vaataja hingele.
Amatöörnäitleja jaoks, kes saab end küll väljendada, kuid pole õiget koolitust, et teha seda täpsemalt - pealegi on olemas oma stampidevirn, mis segab vaatajani sõnumi edastamist- , on töötada Meelisega õnn, on õnn ja rõõm töös lahti saada oma stampidest. Au Meelisele selles kompromissitus raskes võitluses - ta ei lepi vähemaga ja töötab oma südant säästmata.

Kahjuks "Endlich Schluss" eesti keelde pole veel tõlgitud, aga originaalis, saksa keeles, kuigi oleme püüdnud leida, siiski me ei saanud kätte. Ainus variant, mis meil oli, on venekeelne tõlge.
Kuid mõtted, mis Peter Turrini pani näidendisse, said meie jaoks nii tähtsaks, nad ei jäta ükskõikseks mitte kedagi, vaatamata soole või vanusele, et leidsime, kui töö tõesti õnnestub ja saame anda endast parima, siis vaataja jaoks ei tohiks keel olla probleemiks. Ja seetõttu võtsime otsuse lavastada vene keeles.
Nüüd on töö jõudnud finišisirgele ja märtsi lõpul loodame teha esietenduse .
Töös osalevad:
Lavastaja Meelis Hansing, lavastaja assistent Annika Pauts,
osades
Lilia Borodkina, Julia Maslova, Tatjana Portnova, Oleg Želudkov.
Täname kõiki, kes meid aitasid ja kes hoiavad pöidlaid meie eest! :)

Peter Turrini
Vsjo Nakonets(Endlich Schluss)

Peter Turrini sündis 26. sept 1944 Austrias Carinthias,
praegu elab Viinis.Tunnustatud Austria kirjanik ja näitleja.
Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja näidendeid
lavastatakse üle maailma.

"Endlich Schluß"(eesti keeles "Lõpuks Kõik", vene keeles
"Vsjo Nakonets") esimest korda lavastati
Viini teatris Burgtheater 7. juunil 1997.

"...Kõige vastikum on kaotada hambaid. Kui need hakkavad logisema, muutub
kõik ebakindlaks.Ja teised muudkui vahivad su hambaid. Isegi see,
kes pöörab oma pilgu meelega ära, silmitseb laupa või midagi
muud, ei unusta siiski su hambaid. Siis tunned täielikku nõrdimust ja
otsid toetust nendelt, kes näivad olevat samas situatsioonis.
Proteesidest viib otsetee punaste laternatega tänavale. ..."

Etendus on vene keeles.
Tegevuse käigus võib juhtuda palju ootamatut. Ruum on aga
kindlustatud tulekahju ja plahvatuse vastu ning kannatanutele
osutatakse vajaduse korral meditsiinilist abi.

Laupäev, 19. veebruar 2011

Vilde Vildes

Pikk ja pingeline prooviprotsess tipneb täna esietendusega "Vanemuises" - nimelt kell 19 esietendub "Vanemuise" väikeses majas Eduard Vilde "Tabamata ime" Roman Baskini lavastuses.

Vilde teatri 18 näitlejal on olnud au ja õnn mängida meie teatrile nime andnud kirjaniku näidendis.

Roman Baskin on nõudlik lavastaja, kes taotleb maksimumi ning ei lepi vähemaga.

Profid on igati tasemel (Leo Saalepina astub üles Hannes Kaljujärv ning tema kaks naist on Merle Jääger Lillina ning Liina Olmaru Eevana) ja tegemist on väga aktuaalse teemaga tänapäeval, seetõttu on see väga värske pilguheit sada aastat tagasi kirjutatule.

Põnevusega ootame tagasisidet vaatajatelt, kuidas neile meeldib - kas Roman Baskin on ime tabanud?

18. 02.2011 AK tutvustas uut lavastust nii.



Neljapäev, 20. jaanuar 2011

Kas jätame patud kahetsemata?

Mis on "Patukahetsejaga" lahti?!

Asjad ei suju kohe kuidagi plaanipäraselt: kõigepealt lõi esialgse plaani jaanuaris esietendusega välja tulla segi Matti liiklusõnnetus detsembris, siis oli lavastaja lähikonnas lein ning Jüri haigestus ka ise raskelt. Kuna kaks ilma kolmandata ei jää, siis kolmanda pauguna ütles rollist suure töökoormuse tõttu ära teine peategelane Erlend, kandev jõud, kes septembrist alates on asjas sees olnud.

Mida sellises olukorras teha?! Käpad püsti ja alla anda? Jaaa, mõni teine lavastaja võib-olla küll, aga mitte Jüri! :) Ja meiegi ei lubanud tal mõeldagi sellest, et äkki üldse ei tee või lükkame sügisesse... - EI!

Hoolimata kõigist karidest ja ilmselgetest takistustest, mis justkui annaksid märku, et seda lavastust ei tohi välja tuua, oleme jonnakad ja punnime edasi. :)

Eelmisel korral panime pead kokku ja hakkasime mõtlema, kes peale Erlendi võiks nii kaalukat rolli mängida. Igasuguseid variante käis peast läbi - tõenäolisi ja vähem tõenäolisi, aga lavastaja kindel mõte oli ühel näitlejal.

Täna oligi meie seltskonnas Rein Tabivere trupist, kes Erlendi asemel teist peaosa mängima hakkab.

Mida meile kõigi nende takistustega tahetakse öelda? Lugu, mis paneb iga inimese mõtlema ja sunnib endasse vaatama - kas aeg ei ole küps? Kas peame kõigepealt ise rohkem peeglisse vaatama, enne kui rahva ette astume millegagi, mis sügavalt puudutab igaüht meist?
Kas peame kõigepealt ise küpsema ja ennast leidma ja oma elu üle mõtisklema, enne kui lavalt rahvale oma lugu jutustama hakkame?

Halastamatu tõde vahib meile otse silma sisse - kas me vaatame talle julgelt otsa või keerame pilgu ära?
See lavastus PEAB kõigi karide kiuste välja tulema ja TULEBKI - esietendus on 2. aprillil.

Laupäev, 1. jaanuar 2011

Piilume tagasi detsembrikuusse 2010

Kahjuks on vanast aastast veel võlgu likvideerida - üles tähendamata on nii mõnedki sündmused, mis jäid vanasse aastasse.

Kroonika jaoks tähendan need siinkohal üles, et need ei ununeks.

8. detsembril 2010 sai teoks Julia Laffranque nn. "lahkumiskohv" Riigikohtus. Kuna Julia ei tahtnud teha traditsioonilist kõnedega ärasaatmist, siis tuli tal idee teha Riigikohtus etendus. Algselt oli üks versioon mängida seal meie populaarset etendust "Euroopasse! Euroopasse!", kuid seda olid paljud kohtunikud ja üliõpilased näinud ning see oleks "lahkumiskohviõhtu" jaoks väga pikaks läinud. Siis tuli Julia mõttele etendada pildikesi ühe naise elust. Ta kirjutas ise stsenaariumi, mis meeldis nii näitlejatele kui lavastaja Raivo Adlasele.
Raivo Adlas tegi ettepaneku alustada katkenditega Julia lapsepõlvest Vaino Vahingu raamatust, need sobisid ülihästi sissejuhatuseks Julia Laffranque'i elu episoodidele riigikohtunikuna, õppejõuna, emana jne.
Lõppvaatuseks oli Raivo Adlas dramatiseerinud Jaroslav Hašeki humoreski "Viimne kohus".
Julia Laffranque'i poolt kirjutatud, pikituna Vahingu ja Hašekiga, ning Raivo Adlase poolt lavastatud "Kohtulahingus" osalesid Julia Laffranque, Helve Nurk, Piret Kuub, Aire Pajur, Marek Ranne, Andres Murdvee, Matti Linno, Oleg Zeludkov, Vjatšeslav Kislitsin ja Peeter Novoseltsev.

Detsembris olid tihedalt proovid "Patukahetsejaga", valgus sai majja ja töö rollidega oli täies hoos.

16. detsembril 2010 kohtus Vilde teatri näitlejatega lavastaja Roman Baskin, kes kiitis oma positiivset kogemust Vilde teatri näitlejatega kahel suvel "Augustikuu teemaja" projektis, ning tahab nüüd taas meid kasutada oma uues lavastuses "Tabamata ime", mis tuleb "Vanemuises" lavale 19. veebruaril 2011.
Roman Baskin oli huvitatud suurest hulgast meestest ning mõnest naisnäitlejast ka, aga kuna naisi oli täpselt poole rohkem kui temal vaja oli, siis jäävad osad näitlejad varuks, et oleks dublante võtta, kui keegi miskipärast ei saa vms.

Paralleelselt "Patukahetsejaga" olid proovid ka "Onu Vanjaga" ning 19., 20. ja 30. detsembril 2010 toimusid filmivõtted. Staadioni tn 48 endine haiglahoone muutus lagunenud mõisaks, mille ümber professor Serebrjakov oma kaaskonnaga lumes müttas.
Filmiti ka sisestseene, sest osatäitja Julia lahkub uue aasta algul ning siis ei saa enam tema stseene filmida.



23. detsember 2010 oli traagiline päev Vilde teatri jaoks - meie teenekas ja paljudes projektides kaastegev näitleja, aktiivse eluviisiga mees Matti Linno sattus avariisse ning viidi haiglasse, kus ta oli intensiivravipalatis mitmeid päevi. Olime kõik tema pärast mures, aga meie usk tema tugevasse tahtejõusse ja eluvaimu oli suur.
Praegu Matti paraneb ja me loodame, et ta on varsti aktiivselt taas rivis.
Küll aga lükkasime edasi "Patukahetseja" esietenduse, sest Matti Linnol on seal peaosa, väga suur ja kaalukas roll, mis nõuab palju pingutust ja tööd, kuid praegu veel ei saa Mattile nii suurt koormust peale panna.
Mattil on oluline roll ka "Onu Vanjas" ning samuti tahab Roman Baskin teda oma proovides "Vanemuises" näha.

23. detsembril 2010 toimus ka Vilde teatri jõulupidu, mis sedapuhku korraldati Tabivere Vaba Aja Keskuses piduliku vastuvõtu stiilis.
Sel aastal anti välja ammu mõtteis olnud preemiad n.- ö. aasta tegijale või aasta vildekale. Eelnevalt paluti inimestel omalt poolt pakkuda välja kandidaate, kes võiks nende arvates olla sel aastal AASTA VILDEKAS.
Lõpuks kujunes nii, et auhinnad anti kolmele inimesele, kes said teistest ülekaalukamalt hääli ja keda polnud võimalik üksteise ees eelistada.
AASTA VILDEKAS - MATTI LINNO
AASTA PRESSISÕBER - JULIA LAFFRANQUE

AASTA PARIM NÄITLEJA - AIRE PAJUR