Teisipäev, 14. august 2007

"Barbara lugu"

Vilde teatri näitlejad osalesid Rannus toimunud harrastusnäitlejate suvelaagris 6.-12. augustini. Laagri lõpuks pidi valmima Jüri Lumiste ja Indrek Sammuli käe all lavastus "Barbara lugu".
Näitemänguhuvilisi oli kohal Vilde teatrist, Elva Harrastusteatrist, Rannu Külateatrist, Tartu Üliõpilasteatrist, Emajõe Suveteatri Stuudiost, Ülenurme teatritrupist ja INN - grupist. Üks külalisesineja oli ka Tõrva näitetrupist, kes oli ka möödunud korral samas osas (Rench) üles astunud.
Vilde teatrist osalesid Kristiina, Ave, Maria, Merlin ja Aire.

Esimene päev

Jüri Lumiste soovis kõigi osalejatega tutvuda ja kuna ta paljusid ei tundnud, arvas, et oleks kena üles astuda laulu, tantsu või luuletusega. Sellest polnud keegi vaimustatud. Noh, üks erand siiski leidus... :)))
Aga teadmiseks - alati peaks olema valmis mõni nn. "valveluuletus", kui kuhugi minna, sest iial ei tea, mida sinult nõutakse või oodatakse, ja selge on see, et esinemise kaudu saab lavastaja parema pildi näitlejast kui lihtsalt nimepidi enesetutvustuse kaudu.
Pärast tutvumist võtsime end ringi ja hakkasime näidendit läbi lugema, kusjuures lavastaja palus erinevatel inimestel lugeda erinevaid rolle, püüdes endale pilti luua, kes millisesse rolli sobiks.
Siis läksid mehed-naised eraldi: mehed Indrek Sammuliga, naised Jüri Lumistega.
Indrek tegi meestega võitlusstseene, Jüri püüdis hakata välja valima lossiinimesi ja taluinimesi. Sättis meid niipidi ja naapidi erinevatesse seltskondadesse istuma, et me ilmselt visuaalselt kokku sobiksime, laskis kõigil kordamööda tekste lugeda, siis tegi tööd noorematega, seejärel vanematega.
Valiku tegemine oli tema jaoks pikk protsess, ta ise ütles ka, et on väga palju häid karaktereid ja raske on valikut teha, kes keda mängida võiks.
Siis tehti paus, mille vältel mehed eelmise korra lavastusest jäänud lavakujunduse materjale ja ehitisi vedasid.
Õhtu lõpuks istusime taas kokku, et veelkord tekst läbi lugeda, kusjuures taas vahetas Jüri erinevate osade lugejaid.
Päeva lõpuks ikka mõned osatäitjad selgusid: Ave jäi talurahva hulka, Kristiina lossirahva hulka, Aire sai Kata rolli. Õnneks suurema hulga osatäitjate valimisega sai ühele poole, kuigi Jüri Lumiste kinnitas, et see ei pruugi olla lõplik valik. Endiselt oli valimata Barbara osatäitja, keda nelja neiu hulgast oli ilmselt päris raske valida. Aga veel 22.30 ei olnud valikut tehtud, kui meid kõiki peale Barbara kandidaatide ära saadeti.
Mitu osatäitmist sai tekstidena mitme inimese vahel ära jaotatud, sest häid näitlejaid oli kohe hulgim.

Esimesel päeval proovis Gerly Jõgi ka meie lauluoskust ja jäi sellega rahule.

Teine päev

Teine päev lgas laulude õppimisega kell 10.30. Siis tuli tükk tühja maad naistel, meestel algas võitluste õppetund. Kuni lõunani said naised järve ääres peesitada, kuid pärast lõunat algas lossirahval tantsu õppimine ning talunaistel kaklusstseenide harjutamine.
Külas käis Elva kohalik leht "Elva Postipoiss" ja vaatas huviga kakluste õppimist, Indrek Sammuli töö oli köitvam kui lossitantsude õppimine saalis.
Poole viiest algas saalis proov. Saaliproov kestis kella kümneni, lisaks veel võitlusstseenid, mis Indreku käe all väga täpselt paika pannakse. Nii lõppes teine päev alles ca keskööl, kui kõik proovid olid lõppenud.
Lõpuks ometi sai ka Barbara valitud! Lavaproovis pani Jüri veel neid kõiki Barbarat mängima ja lõpuks langetas otsuse.

Kolmas päev

Hommik algas taas laulude ja tantsude õppimisega 10.30. Talurahvas laulis ja lossirahvas tantsis. Siis hakkasid talunaised kaklust õppima ja pärast mehed oma võitlusstseene harjutama. Kellel oli parajasti vaba aega, sai teksti õppida.
Proov algas mänguplatsil kella 16-st ja kestis 22.30-ni.

Neljas päev

Hommik algas mänguplatsi riisumisega ja lavadekoratsioonide ülesseadmisega. Pärast lõunat õpetati talurahvast tantsima.
Kella neljast algas eelmisel õhtul poolelijäänud proov, see oli tegelikult vaid lõpuosa, sest välja läks nii pimedaks ,et ei näinud enam midagi teha. Kella 19-st algas proov kostüümidega.
Pärast proovi võttis Jüri meid kokku ja rääkis, mida peaks jälgima, millele tähelepanu pöörama. Vajakajäämisi oli veel oi kui palju!!!

Viies päev

Reede algas hommikul kell 8 fanfaarihelinatega, et rahvast maast lahti ajada. Ehkk oli kokkulepe, et kõik tulevad appi ehitama, siis olid tegelikultr ainult mehed need, kes juba varakult rabasid tööd teha, eriti tubli töömees oli Indrek Sammul.
Aga naised said ka 9-ks maast lahti ja tegid samamoodi tublisti tööd - värvisid ja kiletasid dekoratsioone.
Kell 11 pidi olema proov Astrid Halliku juhendamisel, see nihkus pool tundi edasi. Põhiliseks lavastajaks oli siiski Indrek, tema töö näitlejatega ja stseenide paikapanek olid vägagi lavastust elavdavad, tema juhised olid äärmiselt asjalikud. Mõned asjad tegi ta hoopis ümber ja õpetas hoopis teisiti, kui Jüri oli teinud.
See proov, mis pidi kestma kella kaheni, lõppes alles veerand neli, siis oli väike paus kella neljani, mil saabus Jüri ja algas uus proov.
Jüriga alustasime proovi taas algusest, põhitähelepanu keskendus stseenide üleminekutele ja nõrgamatele stseenidele.
Kella 19-ks kavandatud peaproov kostüümide ja kõigi rekvisiitidega lükkus kella 20-le.
Hobused tulid õigeaegselt kohale, paat oli ka olemas, heli pandi paika ja mikrofonid peategelastele ning puude külge. Valgus sai ka paika. Tänu mikrofonidele kõlasid hääled igal juhul paremini ja kõik oli hästi kuulda.
Hobused käitusid väga kenasti ja stseenid nendega kulgesid kardetust paremini.
Peaproovi kohta andis lavastaja kommentaare pärast etendust.
Päeva lõpuks üllatas meid Rannu näitetrupp etendusega "Loomaaialugu".

Kuues päev

Laupäeva hommik algas taas meestel ehitusega ning naistel värvimistöödega.
Läbimäng oli planeeritud kella 14-ks, see küll hilines pisut, aga siiski jäi kenasti veel aega enne õhtust etendust. Kell 19 esietendus.
Rahvast oli päris palju ja ilm ei vedanud ka alt.
Etendus läks korda, mingeid pause ei tulnud, kõik jooksis ladusalt.
Pidulik osa ja kõnede pidamine algas kell 22 ning Jüri laulis koos Gerlyga "Armastuse laulu" etendusest.

Seitsmes päev

Hommik algas üsna hilja, sest enam polnud vaja midagi ehitada ega proovi teha, rahvas võis rahulikult puhata. Ees oli raske päev kahe etendusega. Ehkki me olime harjunud kolm korda päevas proovi tegema... :)
Kella kahesel etendusel ei olnud väga palju rahvast, see-eest õhtusel oli vaja lisatoole, et rahvast ära mahutada.
Ehkki nii mõnigi mainis, et oli natuke komistamisi tekstiga ette tulnud, võib siiski öelda, et mõlemad etendused läksid korda ja meid võeti hästi vastu. Rahvale meeldis.
Viimase etenduse lõpus tänati kõiki aitajaid ja toetajaid ning lausuti tänusõnu.

Oli väga tore kogemus ja kahe aasta pärast tuleb "Barbara" jälle Randu, seekord väidetavalt uute tegijatega ning see on siis juba hoopis teine lavastus. Aga endised osalised tahaksid ikkagi osaleda, seda põnevam, kui uute tegijate käe all. :)

Laupäev, 4. august 2007

Suurejooneline etendus "Straussi Kuningriik"

Eile oli Straussi Kuningriigi etendus.
Meie olime kohal kell 9 hommikul ja valisime endile kostüüme. Karnevaliseltskond sai vahva, kui kõik endale sobivad rõivad olid selga saanud. Kuna nad olid sellises seisukorras nagu nad parajasti olid, siis kulus aeg proovi alguseni nende kohendamiseks ja parandamiseks.
Proov algas alles ca 11, siis püüdsime enam-vähem teha läbi ja vaadata, mis vajab veel lihvimist. Siis saabus orkester ja oli vaja ka orkestriga läbi teha. Pärast lõunat tuligi järgmine proov, millega lõpetasime kolmveerand kuus. Kell kuus oleks pidanud algama juba peaproov, kuid see lükkus seitsmeks. Sest vahepeal sai keha kinnitada. Ja nii oligi, et peaproov veel kestis, kui inimesed juba tahtsid siseneda laululavale. Peaproov lõppes veerand üheksa, kella üheksaks pidime olema grimeerija juures käinud, oma kostüümid korda saanud ja mängulust pärast pikka päeva alles.
Nurisemisest pole kasu, projektid ilmselt ongi sellised, alati on viperusi ja kõik ei lähe nii nagu vaja, aga lihtsalt närvesööv on, kui enne lavale minemist on kostüümiga jama ja sa ei tea, kas saad sellega esinemise ära teha või mitte. :)

Aga igal juhul oli see jälle väga tore kogemus ja oleks tore veel sellistes projektides osaleda. Võib ju pahandada, et vähe proove ja mõttetult närviline rabelemine, kuid ometi on huvitav ennast mobiliseerida lühikese ajavahemiku vältel maksimaalselt ja teha täie pingega tööd, et saada võimalikult maksimaalne tulemus.

Tulemi koha pealt on arvamusi erinevaid. Oli neid, kellele meeldis väga, oli neid, kes leidsid, et vähene ettevalmistus paistis silma, oli neid, kellel ei meeldinud kostüümide valik.... arvamusi seinast seina. Kuna me ise teadsime lavastuse köögipoolt, siis meie vaatame ilmselt teise pilguga.

Ma väga loodan, et "saalist" vaadatuna paistis glamuuri ja sära ja et igaüks sai sellest etendusest midagi. Kui mitte muud, siis vähemalt nauditavat muusikaelamust.

Muusikavalik oli minu arvates esmaklassiline! Oli arvamusi, et võiks olla ikka Straussi muusikat ka, aga seda sai nautida pärast etendust ja siis ise kaasa tantsida.

Kavas oli

Bizet Avamäng ooperile "Carmen"

Rodrigo Concierto de Aranjuez:
Adagio

Tšaikovski Pähklipureja:
Trepak
Hiina tants
Araabia tants

Paganini Veneetsia karneval (mandoliin ja klaver)

Mendelssohn Itaalia sümfoonia:
Saltarello

Prokofjev Romeo ja Julia:
Montecchi ja Capuletti

Ravel Bolero

Beethoven Sümfoonia nr. 5:
I osa

Mendelssohn Suveöö unenägu:
Scherzo

Rodrigo Danza de las Hachas

Tšaikovski Pähklipureja:
Lillede valss

Kahjuks jäi ära Paganini, sest see oleks lavastuslikult keeruliseks ja igavaks osutunud.... sellest oli mul tõeliselt kahju, see oli üks mu lemmikuid.

Kaasa lõid ka tuleneelajad-trikimeistrid.
Ja etendus lõppes suurejoonelise ilutulestikuga.
Aga - see ei olnud veel kõik! Pärast etendust said kõik jalga keerutada Straussi meloodiate saatel. Ja rahvas kasutas seda võimalust meelsasti.

Marika Aidla tegi ära suure töö meie liikumise seadmisel. Kõige keerukam oli ilmselt Bolero, seda juba oma pikkuselt. Aga minu meelest sai tulemus suurepärane. Usun, et laval mõjus mass inimesi tõrvikutega väga lummavalt ja jõuliselt.
Ja "Tarbatu" rahvatantsurühm oli fantastiline, nende esituses olid kõik tantsud väga tugevat
emotsionaalset laengut pakkuvad.

Vahva koostöö "Tarbatuga", Elva Sinilinnu Suveteatriga ja professionaalsete näitlejatega - ilus ja kasulik kogemus.
Jääb vaid loota, et kui Andres Dvinjaninov ka edaspidi Straussi Kuningriiki lavastab, siis tahab ta jälle meiega koostööd teha. :)

Reede, 3. august 2007

02. augustil 2007

Taas Straussi Kuningriigis.
Täna oli jälle proov. Sedapuhku pidi lava olema paigas juba kell kolm, aga tegelikkuses see nii ei olnud. Saime prooviga alustada alles kell viis.
Selle aja peale jõudsid kohale ka peategelased Anti ja Taavi. Andres Dvinjaninov kirjutas hoolega veel teksti, mida tegelased peavad rääkima. Tore, et nad selle veel täna kätte said.

Siis hakkasime kokku panema tantsu, mille jooksul Strauss ja vale-"Straussinna" kokku saavad. Mitmekordse proovimise järel hakkas juba päris ilusasti välja tulema. Õnneks jõudsime ka Bolerot veel harjutada, nii et homme vast päris nullist ei alusta.

Kostüümid olevat "Estoniast" kohale jõudnud, kuid kahjuks keegi ei teavitanud meid sellest päeval, kui me kaks tundi niisama ootasime. Me võinuks ju sel ajal kostüüme proovida. Nüüd on seis selline, et hommik algab kostüümide proovimisega ja jumal üksi teab, kaua sellega läheb, sest igaüks peab lihtsalt vaatama, mis üldse selga läheb.

Tahaks loota, et jõuame homme ka peaproovi koos orkestriga teha....

Kolmapäev, 1. august 2007

Tantsutreening Straussi auks

Tänane tantsuproov toimus Elva lauluväljakul. Tartu rahvas toodi bussiga kohale, Elva omad jõudsid omal jõul. Algus venis, kuid kui alustasime, siis ikka taas ja taas pidevalt korrates hakkasime lõpuks ka üsna arusaadava tulemuseni jõudma.
Raivo Adlase arvates on selline töö meile väga õpetlik. Loomulikult on! Ja väga suur vahe olevat meie näitlejate ja "Tarbatu" tantsurühma vahel. Meie kahjuks paraku. Kuid kogemusena on sellises etenduses osalemine igal juhul väga teretulnud ja küllap meiegi areneme professionaalide kõrval. :)
Aga vaadata on meie tants (loomulikult kõik teised tantsud ka!) vägagi vaatemänguline ja haarav, eriti kui kujutleda inimesi tõrvikutega tantsimas, see on väga efektne.

Täna hakkas asi üsna kenasti ilmet võtma, mõned pöörded ja tõsted on küll pisut segased, aga homseks peab ju ka avastamisrõõmu jääma! :)

Vilde teater Straussi Kuningriigis

Vildekad on alati hakkajad! Kus abikäsi või -jalgu vajatakse, seal on vildekad kohe hakkamas. Seekord vajati abijalgu Straussi Kuningriiki. Tegelikult oli vaja ca 50 inimest, kuid nii palju meid kokku ei tulnud. Elva "Sinilinnu Suveteatri" näitlejaid on samuti osalemas, kaasa lööb "Tarbatu".

Proovid algasid juba 27. juulil Tartus Turu tn. spordihoones. Ja nüüd on igal õhtul tantsutrenn, kus Marika Aigro meid püüab "Bolero" järgi liikuma panna.
Ma kujutan ette, et kui laval vaadata seda sebimist, mida me praegu harjutame, siis võib ta tunduda väga lihtne ja kerge ja kaunis, aga praegu see meiesugustele võhikutele küll nii ei tundu, kuidagi kaootiline näib... :)
Siiski paistab iga päevaga see kaootilisuse viga paranevat, hakkab justkui loogiliseks minema... :)))

Algul harjutasime meie eraldi ja "Tarbatu" eraldi, siis pandi meie oskused kokku ja välja tuli kaunis kena asi. :)
Igal juhul on see jälle uus ja põnev kogemus meile, kes me muidu teeme tööd põhiliselt sõnaga.

Vildekad Naval taluteatrit tegemas

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas eelmisel aastal Raivo Adlase klassivend Jaak Kõdar kirjutas Nava talu maaade mõisa käest vabaks ostmise 150 aastapäevaks näidendi just selsamal teemal ja kutsus Raivot ühte peaosa mängima.
Raivo omakorda kutsus Vilde teatrist kaasa Matti Linno ja allakirjutanu, Aire Pajuri.
Viljandi teatrist "Ugala" oli Arvo Raimo professionaalse näitlejana kaasatud.
Ülejäänud kaasalööjad olid kohalikud kultuuritegijad ja nende ehe mäng oli väga nauditav.

Eelmisel aastal oli töökorraldus selline, et esmaspäevast reedeni hommikust õhtuni tegime proove ja laupäeval ning pühapäeval olid etendused. Etendused läksid väga menukalt. Kohal oli isegi toonase Polli mõisniku Georg von Stryki järeltulija!

Kuna Jaak Kõdari soov oli ka sel aastal veel neid etendusi näidata, siis kulges sellesuvine tegevus peaaegu sama stsenaariumi järgi: esmaspäevast neljapäevani proovid ning reedest pühapäevani etendused.

Väike kartus oli, kas rahvast ikka tuleb nii palju, et kolmele etendusele jätkuks, kuid igal päeval oli rahvast kenasti, esimesel päeval küll kõige rohkem. Esimese päeva etenduse püüdis ilmataat vussi ajada, kuid pärast esimest vaatust halastas meile ja laskis ülejäänud etenduse kenasti ära mängida.

Jaak Kõdar on oma Nava talu õuele teinud looduslikult ilusat amfiteatrit ära kasutades väga kena vabaõhulava, kus sel suvel mängiti teistki tema enda poolt kirjutatud näitemängu "Muinassaar", mis olevat samuti väga menukalt läinud. Jaak Kõdari näidendid põhinevad ajaloosündmustel ja dokumentaalmaterjalidel, "Muinassaar" on Jaagu ema ja tollase poliitiku, Otto Tiefi valitsuse põllutööministri Kaarel Liidaku armastuslugu kirjadena.

Nava talu tegemistel tasub silma peal hoida, sest seal toimub ka huvitavaid kontserte, mida kultuurihuvilised saavad nautida.