Pühapäev, 30. detsember 2007

Jõulupidu

Reedel, 28.detsembril oli jõulupidu.
Ehkki varemalt kostus hääli, et võiks teha peo Tartust väljas kusagil metsamajas nagu möödunud aastal, siis lõpuks oli ikkagi enamus soovijaid Tartu-variandi poolt.

Nii saigi teoks Vilde teatri jõulupidu Vanemuise Seltsi ruumides.

Rahvast oli siiski suhteliselt vähe, arvestades, et meid on nimekirjades koos lastega siiski ca 50 inimest, kohal oli ca 20 inimese ringis.
Aga pidu oli siiski tore. :)

Kuigi alguses tundus, et vägisi kisub jutunurkadeks, siis pärast kujunes ikkagi hoogsaks tantsutralliks. :D Ehkki selleks ajaks oli suurem seltskond inimesi juba lahkunud... :)

Muidugi ei puudunud ka Jõuluvana koos Snegurotška ja suure kingikotiga. :)


Vaata pilte siit.

Reede, 30. november 2007

Proovid algasid

Proovid Vilde Teatris on alanud!

Tegelikult oli meil juba nädala eest (23. nov.) esimene proov.
Liisi Tegelmann on taas täis tahtmist meiega tööd teha ning kavas on Tšehhovi "Kirsiaed" lavale tuua.
Esimesel korral lugesime teksti läbi ja Liisi lubas seda päris palju kärpida.

Eile (29. nov.) alustasime tööd analüüsidega. Ma arvan, et võin ka teiste eest rääkida, kui ütlen, et meile meeldib Liisi tööstiil, see, kuidas me arutame läbi tegevuse, sündmused, tegelaskujude käitumismotiivid, nüansid...

Koos on seda väga huvitav teha, igaühelt tuleb mõtteid, erinevad inimesed näevad paljut erinevalt.
Analüüsides ja arutledes jõudsime läbi pureda esimese vaatuse.

Järgmiseks korraks (9. nov.) saime koduse ülesande mõelda oma tegelaskujude peale ja leida vastuseid küsimustele.

Kolmapäev, 14. november 2007

Riigifestival

9.-11. novembril toimus Võru kultuurimajas Kannel harrastusteatrite riigifestival.

Grand Prix sai Teater Randlane lavastusega J. Tuulik “Meretagune asi”, lavastaja Maie Matvei.

Vilde teater sel aastal festivalil ei osalenud, kuid mitmed meie näitlejad tegid kaasa Palamuse Amatöörteatri lavastuses "Tali". Ja auhindugi jagus meie omadele:

Meeskõrvalosa - Peeter Novoseltsev Lible osatäitmise eest lavastuses “Tali”
Meeskõrvalosa - Matti Linno Oskar Luts´u osatäitmise eest lavastuses “Tali”
Ergutav preemia - Jaanus Järs Arno Tali osatäitmise eest lavastuses “Tali”

Jaanus, kes kuulub küll Palamuse teatri ridadesse, tegi sel suvel kaasa meie "Vaikses nurgakeses", mistõttu kuulub ka siiski "omade" hulka.

Tunnustust jagus ka Raivo Adlasele, kes sai kaks preemiat:

- Suvelavastuse “Jõujaam” eest Leevaku külas Põlvamaal.
- Pikaajalise tegevuse eest harrastusteatri lavastajana.

Esmaspäev, 15. oktoober 2007

Uus hooaeg!

28. septembril alustas Vilde teater oma uut hooaega väikese peoga. Kohal oli suurem osa näitlejatest, lavastajad Raivo Adlas ja Liisi Tegelmann ning kirjanik Jüri Kaldmaa. Räägiti plaanidest, valiti osatäitjaid, söödi-joodi ja vahetati muljeid.

Tulemas on mitu lavastust talvel ja üks suurem suveprojekt, milleks seekord on Hugo Raudsepa "Viimne eurooplane". Täpsem ajakava pole veel paigas, kuid Vilde teater ei näita väsimuse märke, pigem vastupidi, meie vastu tuntakse üha suuremat huvi. Jõudu kõigile algavaks hooajaks!

Vaata peo pilte siit.

"Gupikese" seltskond käis vahepeal Lätis Limbažis festivalil, kus neil oli suur menu. Loe festivali kohta Tartu Postimehest.

Teisipäev, 14. august 2007

"Barbara lugu"

Vilde teatri näitlejad osalesid Rannus toimunud harrastusnäitlejate suvelaagris 6.-12. augustini. Laagri lõpuks pidi valmima Jüri Lumiste ja Indrek Sammuli käe all lavastus "Barbara lugu".
Näitemänguhuvilisi oli kohal Vilde teatrist, Elva Harrastusteatrist, Rannu Külateatrist, Tartu Üliõpilasteatrist, Emajõe Suveteatri Stuudiost, Ülenurme teatritrupist ja INN - grupist. Üks külalisesineja oli ka Tõrva näitetrupist, kes oli ka möödunud korral samas osas (Rench) üles astunud.
Vilde teatrist osalesid Kristiina, Ave, Maria, Merlin ja Aire.

Esimene päev

Jüri Lumiste soovis kõigi osalejatega tutvuda ja kuna ta paljusid ei tundnud, arvas, et oleks kena üles astuda laulu, tantsu või luuletusega. Sellest polnud keegi vaimustatud. Noh, üks erand siiski leidus... :)))
Aga teadmiseks - alati peaks olema valmis mõni nn. "valveluuletus", kui kuhugi minna, sest iial ei tea, mida sinult nõutakse või oodatakse, ja selge on see, et esinemise kaudu saab lavastaja parema pildi näitlejast kui lihtsalt nimepidi enesetutvustuse kaudu.
Pärast tutvumist võtsime end ringi ja hakkasime näidendit läbi lugema, kusjuures lavastaja palus erinevatel inimestel lugeda erinevaid rolle, püüdes endale pilti luua, kes millisesse rolli sobiks.
Siis läksid mehed-naised eraldi: mehed Indrek Sammuliga, naised Jüri Lumistega.
Indrek tegi meestega võitlusstseene, Jüri püüdis hakata välja valima lossiinimesi ja taluinimesi. Sättis meid niipidi ja naapidi erinevatesse seltskondadesse istuma, et me ilmselt visuaalselt kokku sobiksime, laskis kõigil kordamööda tekste lugeda, siis tegi tööd noorematega, seejärel vanematega.
Valiku tegemine oli tema jaoks pikk protsess, ta ise ütles ka, et on väga palju häid karaktereid ja raske on valikut teha, kes keda mängida võiks.
Siis tehti paus, mille vältel mehed eelmise korra lavastusest jäänud lavakujunduse materjale ja ehitisi vedasid.
Õhtu lõpuks istusime taas kokku, et veelkord tekst läbi lugeda, kusjuures taas vahetas Jüri erinevate osade lugejaid.
Päeva lõpuks ikka mõned osatäitjad selgusid: Ave jäi talurahva hulka, Kristiina lossirahva hulka, Aire sai Kata rolli. Õnneks suurema hulga osatäitjate valimisega sai ühele poole, kuigi Jüri Lumiste kinnitas, et see ei pruugi olla lõplik valik. Endiselt oli valimata Barbara osatäitja, keda nelja neiu hulgast oli ilmselt päris raske valida. Aga veel 22.30 ei olnud valikut tehtud, kui meid kõiki peale Barbara kandidaatide ära saadeti.
Mitu osatäitmist sai tekstidena mitme inimese vahel ära jaotatud, sest häid näitlejaid oli kohe hulgim.

Esimesel päeval proovis Gerly Jõgi ka meie lauluoskust ja jäi sellega rahule.

Teine päev

Teine päev lgas laulude õppimisega kell 10.30. Siis tuli tükk tühja maad naistel, meestel algas võitluste õppetund. Kuni lõunani said naised järve ääres peesitada, kuid pärast lõunat algas lossirahval tantsu õppimine ning talunaistel kaklusstseenide harjutamine.
Külas käis Elva kohalik leht "Elva Postipoiss" ja vaatas huviga kakluste õppimist, Indrek Sammuli töö oli köitvam kui lossitantsude õppimine saalis.
Poole viiest algas saalis proov. Saaliproov kestis kella kümneni, lisaks veel võitlusstseenid, mis Indreku käe all väga täpselt paika pannakse. Nii lõppes teine päev alles ca keskööl, kui kõik proovid olid lõppenud.
Lõpuks ometi sai ka Barbara valitud! Lavaproovis pani Jüri veel neid kõiki Barbarat mängima ja lõpuks langetas otsuse.

Kolmas päev

Hommik algas taas laulude ja tantsude õppimisega 10.30. Talurahvas laulis ja lossirahvas tantsis. Siis hakkasid talunaised kaklust õppima ja pärast mehed oma võitlusstseene harjutama. Kellel oli parajasti vaba aega, sai teksti õppida.
Proov algas mänguplatsil kella 16-st ja kestis 22.30-ni.

Neljas päev

Hommik algas mänguplatsi riisumisega ja lavadekoratsioonide ülesseadmisega. Pärast lõunat õpetati talurahvast tantsima.
Kella neljast algas eelmisel õhtul poolelijäänud proov, see oli tegelikult vaid lõpuosa, sest välja läks nii pimedaks ,et ei näinud enam midagi teha. Kella 19-st algas proov kostüümidega.
Pärast proovi võttis Jüri meid kokku ja rääkis, mida peaks jälgima, millele tähelepanu pöörama. Vajakajäämisi oli veel oi kui palju!!!

Viies päev

Reede algas hommikul kell 8 fanfaarihelinatega, et rahvast maast lahti ajada. Ehkk oli kokkulepe, et kõik tulevad appi ehitama, siis olid tegelikultr ainult mehed need, kes juba varakult rabasid tööd teha, eriti tubli töömees oli Indrek Sammul.
Aga naised said ka 9-ks maast lahti ja tegid samamoodi tublisti tööd - värvisid ja kiletasid dekoratsioone.
Kell 11 pidi olema proov Astrid Halliku juhendamisel, see nihkus pool tundi edasi. Põhiliseks lavastajaks oli siiski Indrek, tema töö näitlejatega ja stseenide paikapanek olid vägagi lavastust elavdavad, tema juhised olid äärmiselt asjalikud. Mõned asjad tegi ta hoopis ümber ja õpetas hoopis teisiti, kui Jüri oli teinud.
See proov, mis pidi kestma kella kaheni, lõppes alles veerand neli, siis oli väike paus kella neljani, mil saabus Jüri ja algas uus proov.
Jüriga alustasime proovi taas algusest, põhitähelepanu keskendus stseenide üleminekutele ja nõrgamatele stseenidele.
Kella 19-ks kavandatud peaproov kostüümide ja kõigi rekvisiitidega lükkus kella 20-le.
Hobused tulid õigeaegselt kohale, paat oli ka olemas, heli pandi paika ja mikrofonid peategelastele ning puude külge. Valgus sai ka paika. Tänu mikrofonidele kõlasid hääled igal juhul paremini ja kõik oli hästi kuulda.
Hobused käitusid väga kenasti ja stseenid nendega kulgesid kardetust paremini.
Peaproovi kohta andis lavastaja kommentaare pärast etendust.
Päeva lõpuks üllatas meid Rannu näitetrupp etendusega "Loomaaialugu".

Kuues päev

Laupäeva hommik algas taas meestel ehitusega ning naistel värvimistöödega.
Läbimäng oli planeeritud kella 14-ks, see küll hilines pisut, aga siiski jäi kenasti veel aega enne õhtust etendust. Kell 19 esietendus.
Rahvast oli päris palju ja ilm ei vedanud ka alt.
Etendus läks korda, mingeid pause ei tulnud, kõik jooksis ladusalt.
Pidulik osa ja kõnede pidamine algas kell 22 ning Jüri laulis koos Gerlyga "Armastuse laulu" etendusest.

Seitsmes päev

Hommik algas üsna hilja, sest enam polnud vaja midagi ehitada ega proovi teha, rahvas võis rahulikult puhata. Ees oli raske päev kahe etendusega. Ehkki me olime harjunud kolm korda päevas proovi tegema... :)
Kella kahesel etendusel ei olnud väga palju rahvast, see-eest õhtusel oli vaja lisatoole, et rahvast ära mahutada.
Ehkki nii mõnigi mainis, et oli natuke komistamisi tekstiga ette tulnud, võib siiski öelda, et mõlemad etendused läksid korda ja meid võeti hästi vastu. Rahvale meeldis.
Viimase etenduse lõpus tänati kõiki aitajaid ja toetajaid ning lausuti tänusõnu.

Oli väga tore kogemus ja kahe aasta pärast tuleb "Barbara" jälle Randu, seekord väidetavalt uute tegijatega ning see on siis juba hoopis teine lavastus. Aga endised osalised tahaksid ikkagi osaleda, seda põnevam, kui uute tegijate käe all. :)

Laupäev, 4. august 2007

Suurejooneline etendus "Straussi Kuningriik"

Eile oli Straussi Kuningriigi etendus.
Meie olime kohal kell 9 hommikul ja valisime endile kostüüme. Karnevaliseltskond sai vahva, kui kõik endale sobivad rõivad olid selga saanud. Kuna nad olid sellises seisukorras nagu nad parajasti olid, siis kulus aeg proovi alguseni nende kohendamiseks ja parandamiseks.
Proov algas alles ca 11, siis püüdsime enam-vähem teha läbi ja vaadata, mis vajab veel lihvimist. Siis saabus orkester ja oli vaja ka orkestriga läbi teha. Pärast lõunat tuligi järgmine proov, millega lõpetasime kolmveerand kuus. Kell kuus oleks pidanud algama juba peaproov, kuid see lükkus seitsmeks. Sest vahepeal sai keha kinnitada. Ja nii oligi, et peaproov veel kestis, kui inimesed juba tahtsid siseneda laululavale. Peaproov lõppes veerand üheksa, kella üheksaks pidime olema grimeerija juures käinud, oma kostüümid korda saanud ja mängulust pärast pikka päeva alles.
Nurisemisest pole kasu, projektid ilmselt ongi sellised, alati on viperusi ja kõik ei lähe nii nagu vaja, aga lihtsalt närvesööv on, kui enne lavale minemist on kostüümiga jama ja sa ei tea, kas saad sellega esinemise ära teha või mitte. :)

Aga igal juhul oli see jälle väga tore kogemus ja oleks tore veel sellistes projektides osaleda. Võib ju pahandada, et vähe proove ja mõttetult närviline rabelemine, kuid ometi on huvitav ennast mobiliseerida lühikese ajavahemiku vältel maksimaalselt ja teha täie pingega tööd, et saada võimalikult maksimaalne tulemus.

Tulemi koha pealt on arvamusi erinevaid. Oli neid, kellele meeldis väga, oli neid, kes leidsid, et vähene ettevalmistus paistis silma, oli neid, kellel ei meeldinud kostüümide valik.... arvamusi seinast seina. Kuna me ise teadsime lavastuse köögipoolt, siis meie vaatame ilmselt teise pilguga.

Ma väga loodan, et "saalist" vaadatuna paistis glamuuri ja sära ja et igaüks sai sellest etendusest midagi. Kui mitte muud, siis vähemalt nauditavat muusikaelamust.

Muusikavalik oli minu arvates esmaklassiline! Oli arvamusi, et võiks olla ikka Straussi muusikat ka, aga seda sai nautida pärast etendust ja siis ise kaasa tantsida.

Kavas oli

Bizet Avamäng ooperile "Carmen"

Rodrigo Concierto de Aranjuez:
Adagio

Tšaikovski Pähklipureja:
Trepak
Hiina tants
Araabia tants

Paganini Veneetsia karneval (mandoliin ja klaver)

Mendelssohn Itaalia sümfoonia:
Saltarello

Prokofjev Romeo ja Julia:
Montecchi ja Capuletti

Ravel Bolero

Beethoven Sümfoonia nr. 5:
I osa

Mendelssohn Suveöö unenägu:
Scherzo

Rodrigo Danza de las Hachas

Tšaikovski Pähklipureja:
Lillede valss

Kahjuks jäi ära Paganini, sest see oleks lavastuslikult keeruliseks ja igavaks osutunud.... sellest oli mul tõeliselt kahju, see oli üks mu lemmikuid.

Kaasa lõid ka tuleneelajad-trikimeistrid.
Ja etendus lõppes suurejoonelise ilutulestikuga.
Aga - see ei olnud veel kõik! Pärast etendust said kõik jalga keerutada Straussi meloodiate saatel. Ja rahvas kasutas seda võimalust meelsasti.

Marika Aidla tegi ära suure töö meie liikumise seadmisel. Kõige keerukam oli ilmselt Bolero, seda juba oma pikkuselt. Aga minu meelest sai tulemus suurepärane. Usun, et laval mõjus mass inimesi tõrvikutega väga lummavalt ja jõuliselt.
Ja "Tarbatu" rahvatantsurühm oli fantastiline, nende esituses olid kõik tantsud väga tugevat
emotsionaalset laengut pakkuvad.

Vahva koostöö "Tarbatuga", Elva Sinilinnu Suveteatriga ja professionaalsete näitlejatega - ilus ja kasulik kogemus.
Jääb vaid loota, et kui Andres Dvinjaninov ka edaspidi Straussi Kuningriiki lavastab, siis tahab ta jälle meiega koostööd teha. :)

Reede, 3. august 2007

02. augustil 2007

Taas Straussi Kuningriigis.
Täna oli jälle proov. Sedapuhku pidi lava olema paigas juba kell kolm, aga tegelikkuses see nii ei olnud. Saime prooviga alustada alles kell viis.
Selle aja peale jõudsid kohale ka peategelased Anti ja Taavi. Andres Dvinjaninov kirjutas hoolega veel teksti, mida tegelased peavad rääkima. Tore, et nad selle veel täna kätte said.

Siis hakkasime kokku panema tantsu, mille jooksul Strauss ja vale-"Straussinna" kokku saavad. Mitmekordse proovimise järel hakkas juba päris ilusasti välja tulema. Õnneks jõudsime ka Bolerot veel harjutada, nii et homme vast päris nullist ei alusta.

Kostüümid olevat "Estoniast" kohale jõudnud, kuid kahjuks keegi ei teavitanud meid sellest päeval, kui me kaks tundi niisama ootasime. Me võinuks ju sel ajal kostüüme proovida. Nüüd on seis selline, et hommik algab kostüümide proovimisega ja jumal üksi teab, kaua sellega läheb, sest igaüks peab lihtsalt vaatama, mis üldse selga läheb.

Tahaks loota, et jõuame homme ka peaproovi koos orkestriga teha....

Kolmapäev, 1. august 2007

Tantsutreening Straussi auks

Tänane tantsuproov toimus Elva lauluväljakul. Tartu rahvas toodi bussiga kohale, Elva omad jõudsid omal jõul. Algus venis, kuid kui alustasime, siis ikka taas ja taas pidevalt korrates hakkasime lõpuks ka üsna arusaadava tulemuseni jõudma.
Raivo Adlase arvates on selline töö meile väga õpetlik. Loomulikult on! Ja väga suur vahe olevat meie näitlejate ja "Tarbatu" tantsurühma vahel. Meie kahjuks paraku. Kuid kogemusena on sellises etenduses osalemine igal juhul väga teretulnud ja küllap meiegi areneme professionaalide kõrval. :)
Aga vaadata on meie tants (loomulikult kõik teised tantsud ka!) vägagi vaatemänguline ja haarav, eriti kui kujutleda inimesi tõrvikutega tantsimas, see on väga efektne.

Täna hakkas asi üsna kenasti ilmet võtma, mõned pöörded ja tõsted on küll pisut segased, aga homseks peab ju ka avastamisrõõmu jääma! :)

Vilde teater Straussi Kuningriigis

Vildekad on alati hakkajad! Kus abikäsi või -jalgu vajatakse, seal on vildekad kohe hakkamas. Seekord vajati abijalgu Straussi Kuningriiki. Tegelikult oli vaja ca 50 inimest, kuid nii palju meid kokku ei tulnud. Elva "Sinilinnu Suveteatri" näitlejaid on samuti osalemas, kaasa lööb "Tarbatu".

Proovid algasid juba 27. juulil Tartus Turu tn. spordihoones. Ja nüüd on igal õhtul tantsutrenn, kus Marika Aigro meid püüab "Bolero" järgi liikuma panna.
Ma kujutan ette, et kui laval vaadata seda sebimist, mida me praegu harjutame, siis võib ta tunduda väga lihtne ja kerge ja kaunis, aga praegu see meiesugustele võhikutele küll nii ei tundu, kuidagi kaootiline näib... :)
Siiski paistab iga päevaga see kaootilisuse viga paranevat, hakkab justkui loogiliseks minema... :)))

Algul harjutasime meie eraldi ja "Tarbatu" eraldi, siis pandi meie oskused kokku ja välja tuli kaunis kena asi. :)
Igal juhul on see jälle uus ja põnev kogemus meile, kes me muidu teeme tööd põhiliselt sõnaga.

Vildekad Naval taluteatrit tegemas

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas eelmisel aastal Raivo Adlase klassivend Jaak Kõdar kirjutas Nava talu maaade mõisa käest vabaks ostmise 150 aastapäevaks näidendi just selsamal teemal ja kutsus Raivot ühte peaosa mängima.
Raivo omakorda kutsus Vilde teatrist kaasa Matti Linno ja allakirjutanu, Aire Pajuri.
Viljandi teatrist "Ugala" oli Arvo Raimo professionaalse näitlejana kaasatud.
Ülejäänud kaasalööjad olid kohalikud kultuuritegijad ja nende ehe mäng oli väga nauditav.

Eelmisel aastal oli töökorraldus selline, et esmaspäevast reedeni hommikust õhtuni tegime proove ja laupäeval ning pühapäeval olid etendused. Etendused läksid väga menukalt. Kohal oli isegi toonase Polli mõisniku Georg von Stryki järeltulija!

Kuna Jaak Kõdari soov oli ka sel aastal veel neid etendusi näidata, siis kulges sellesuvine tegevus peaaegu sama stsenaariumi järgi: esmaspäevast neljapäevani proovid ning reedest pühapäevani etendused.

Väike kartus oli, kas rahvast ikka tuleb nii palju, et kolmele etendusele jätkuks, kuid igal päeval oli rahvast kenasti, esimesel päeval küll kõige rohkem. Esimese päeva etenduse püüdis ilmataat vussi ajada, kuid pärast esimest vaatust halastas meile ja laskis ülejäänud etenduse kenasti ära mängida.

Jaak Kõdar on oma Nava talu õuele teinud looduslikult ilusat amfiteatrit ära kasutades väga kena vabaõhulava, kus sel suvel mängiti teistki tema enda poolt kirjutatud näitemängu "Muinassaar", mis olevat samuti väga menukalt läinud. Jaak Kõdari näidendid põhinevad ajaloosündmustel ja dokumentaalmaterjalidel, "Muinassaar" on Jaagu ema ja tollase poliitiku, Otto Tiefi valitsuse põllutööministri Kaarel Liidaku armastuslugu kirjadena.

Nava talu tegemistel tasub silma peal hoida, sest seal toimub ka huvitavaid kontserte, mida kultuurihuvilised saavad nautida.

Pühapäev, 8. juuli 2007

Laupäeval, 07.07.2007

Eile hommikul startis mitu näitlejate ekipaaži Paide poole. Pidime varakult kohal olema, et üle vaadata mänguplats ja teha kiire proov, sest kõik käigud on uues kohas teistmoodi. Pealegi mängis ju Romero hr. Andersoni, tema jaoks oli see eriti suur vastutus - mängida praktiliselt ilma proovideta.

Olgu öeldud, et mänguplats oli fantastiline! Milline mõnus sisehoov, kus on palju tuleku- ja minekuvõimalusi (uksed, rõdud) ning väga hea akustika!

Kiiruga käisime söömas-joomas ja siis kostüüümid selga ning prooviga võis alustada.

Me Kristiinaga tegime vanamuttidena lausa elavat reklaami Paide linna tänavail, koperdasime aeglaselt tuiates üle sõiduteede, õnneks auto alla ei jäänud! :)))

Vanamuttidele oli plussiks see, et meie ootepaik keldris võimaldas väga head kuuldavust ja nähtavust õuel toimuvast. Ega me ju Tartus polnud kunagi näinud tervenisti etendust, vahel isegi ei kuulnud, aga siin oli tänu heale akustikale kõik kuulda ja keldriaknast oli hea vaadata, mismoodi teised mängivad. Ja see oli lõbus!

Romero sai väga hästi hakkama! Eriti tore oli see, kui me ilma vaheajata edasi läksime teise vaatusega ja Romero ütles: "Aga millal ma siis teise vaatuse teksti õpin?!" Igatahes kui tal läkski mõni tekstijupp meelest ära, siis tuli ta sellest auga välja ja tema rollilahendus võimaldas ka sellist peataolekumuljet, nii et kõik oli väga vahva.

Suurim üllatus oli aga Raivolt, kes ütles, et energia poolest oli see parim etendus! Hurraaa!
Eks me ise tundsime end ka hästi, uudne olukord oli väga huvitav ka meie endi jaoks ja küllap me lustisime ise võõras kohas esinemist.

Majaperemehe ainsa toa hõivasime täiega, ta isegi laenas mulle oma keppi, sest olin selle koju unustanud ja peaaegu oleksin juba vihmavarju kepina kasutanud, aga õnneks lahenes mu apsakas soodsamalt.

Kuna Paides oli parasjagu Paide linna päev (või oli see mingi muu üritus?) ja rahvale oli korraldatud järjest igasuguseid üritusi, meie etendus ka nende ürituste hulgas, siis tuli meid päris kenake rahvahulk vaatama ja vastuvõtt oli soe.

Tore, et viimane etendus nii kenasti kulges ja oma erilise mängukohaga meeldiva punkti "Vaikse nurgakese" etendustele pani.

Pildid Paide esinemisest.

Reede, 6. juuli 2007

Neljapäeval, 05.juulil

Eilsel etendusel olid nii Mai kui Raivo ka üle hulga aja kohal. Rahvast nii palju polnud kui üleeile, kuid samuti olid hõivatud puudealused ja muud murulapid, seega ikka üle keskmise külastatavus.
Me küll püüdsime ekstra väga hästi mängida, aga Raivo polnud meiega üldse rahul. Kuid Mai arvates oleme palju edenenud ja mäng olevat palju parem kui siis, mil ta meid viimati nägi. Võta siis kinni!
Publik polnud ka seekord väga kaasaelav, kuid teises vaatuses siiski juba naerdi.
Kuskil naabruses grilliti liha, aga sellised aktsioonid tuleks küll etenduse päevadel ära keelata, sest vanamuttidel igatahes suu jooksis vett ja pidasime aru, et me võiksime ka tagaplaanil olles liha grillida, vahepeal jookseme lavale kuuma vee järgi ja kassi puu otsast otsima ja siis jälle liha juurde tagasi. :)))))
Vanamutt Sander teeb pidevalt trikke, kui ta just parajasti kirju ei söö või trips-traps-trulli ei mängi. Aga eile oli ka vanamuttidel Tõnul ja Sandril lisaks Leisneri muttidele ja Schlegeli mutile lõbu laialt mehiste elutarkuste õppimisega, ja siis nad korraldasid oma vanematele elukogenud kaaslastele eksami, kuidas on elutarkusi omandatud. Nalja oli palju! Isegi nii palju, et Leisneri mutt neelas tarkusi meeste kohta ka laiade rahvamasside ees... :)))))

Pole ometi võimalik, et see oligi viimane etendus?! Paraku sedapuhku siin Lutsu aias küll... Lõpus tänasime lahket pererahvast, kes nii vapralt talus võõraid inimesi ja karjumist oma majas ja aias, me ju olime hõivanud proovide ja etenduste ajal kogu maja ja pererahva isiklik elu oli ikka üsna tublisti häiritud.
Aga lahke perenaine avaldas lootust veel ka edaspidi meid nende aias näha, siis juba mõne uue etendusega.

Kuid laupäeval esineme Paides täiesti uues tundmatus kohas, kus sünnib ilmselt täiesti uus etendus, sest absoluutselt kõik on teistmoodi, tagatipuks mängib ka Jaanuse asemel Romero hr. Andersoni ja see tähendab juba täiesti uut kontseptsiooni.

Neljapäev, 5. juuli 2007

Kolmapäeval, 4. juulil

Milline imeilus soe ilm, milline tohutu mass publikut, mida ma ei mäleta varasematest "Vaikse nurgakese " etendustest - super! Rahvast oli tõesti nii palju, et oli vaja leida lisakohti ja lisaks nendele istusid veel inimesed maas murul...

Eks see ikka nii kipub olema, et kui esimeste etenduste aegu veel mõeldakse, et küll jõuab vaatama minna, neid tuleb ju veel, siis viimaste etenduste aegu on rahvas tunglemas ja keegi ei taha värava taha jääda. Õnneks on hoovis ruumi küll ja kui ollakse valmis püsti seisma, siis mahub ju rahvast küll!

Aga - see, et on palju publikut, ei tähenda veel seda, et palju naerdakse ja rõõmsalt naljadele reageeritakse! Kas tõesti eesti inimesed ei julge naerda, kui neil on naljakas?! Või ei olnudki naljakas...? Me ei mänginud hästi...? :(
Raivo ütleks küll selle kohta, et see pole publiku viga, vaid meie viga, aga ma arvan, et ka publik ON väga erinev.

Kahju, et Raivo ise kõiki meie etendusi ei saa külastada, meile on oluline temapoolne tagasiside, et igal järgmisel korral jälle paremini püüda mängida.

Etendus kulges kenasti ja tavapäraselt, vahel küll oli probleem, et vanamutid ei kuulnud märgusõnu, sest kas räägiti liiga vaikselt või olid mutid ise hoos oma juttudega (tegelikult mutid lihtsalt EI KUULE hästi!!!) - aga õnneks ei toonud see kaasa suuri prohmakaid.

Mitme sõltumatu tavakülastaja hinnagul oli tegemist väga toreda etendusega, milles polnud mingit ülepakutust, vaid kõik oli omal kohal ja oli vahva meelelahutuslik vaatemäng.
Mulle muidugi meeldis eriti see, et tuttavad mind ära ei tundnud! SUPER! Suurim kiitus mu rollile!

NB! Suur kultuurihuvi võib vahel saatuslikuks saada! :))))

Pühapäev, 1. juuli 2007

Reedel, 29.juunil

Ehkki hommikupoolikul sadas, jäi sadu pärastlõunaks järgi ja õhtupoolikul paistis isegi päikest! Nii et ilmataat oli igatahes meie poolt. Aga külm oli.
Kuid rahvast oli tublisti ja seekordne publik oli meeldivalt kaasaelav - naerdi palju ja reageeriti kõigile naljakatele kohtadele.
Lava taga rääkisime omavahel, kui palju annab ikkagi just seesama publikupoolne tagasiside meie endi mängule juurde - nii hea on mängida, kui näed, et kõik jõuab kohale, publikule meeldib ja ta väljendab seda igati.
Mina tundsin end sedapuhku taas kui kodus - nimelt oma tavapärases rollis. Kui hea oli jälle olla vanamutt, tõmmata üll oma paks polster, teha pähe oma kodune grimm ja nautida vanamuttide kohvilaua seltskonda! :)
Ja nii tore, et Julia on jälle tagasi!
Ja taas oli lõbus! Kogu etendus jooksis kuidagi väga hästi, publik nautis meie mängu ja meie nautisime nii mängu kui sooja vastuvõttu.
Ei julge küll öelda, et see just kõige mõnusam etendus oleks olnud, aga üks mõnusamaid kindlasti, kus tekkis meeldiv sünergia ja mängulust.

Neljapäev, 28. juuni 2007

28. juunil 2007

Peaaegu kaks nädalat on möödas viimasest etendusest.

Nii vihmast etendust ei mäletagi!Täna õhtupoolikul hakkas sadama ja kui me enne etendust kogunesime, siis oli lootust, et sadu jääb järgi. Natuke jäigi. Siiski oli viimase hetkeni arvamus, et äkki ei tulegi rahvast. Kuid ilmnes, et suur hulk inimesi oli tutvumas Lutsu majamuuseumiga, nii alustasime siiski... Sellise ilma kohta oli ikka päris palju inimesi, kusjuures need, kes olid kohad broneerinud, jäid tulemata ja paremaid ilmu ootama.

Vihmase ilma puudus lisaks märjale on see, et nii vaatajatel/kuulajatel kui ka näitlejatel on raske teksti jälgida. Vaatajatel seetõttu, et nii enda kui naabrite keepide ja vihmavarjude sabin häirib kogu teksti kuulamist; näitlejatel jälle probleem märgusõnaga, millal on õige aeg ette astuda.

Ehkki vahepeal juba tundus, et vihm jääb järgi, otsustas ilmataat ikka enne lõplikku saju lõppu veel viimase spurdi teha ja kiire laussaju korraldada. Nii armas, et pealtvaatajad laiali ei jooksnud! Tõeliselt tore publik! Aitäh!
Meie olime ka tublid, hoolimata läbimärgadest riietest mängisime vapralt edasi. Õnneks meie vaprus aitas - vihm jäi järgi ja teine vaatus kulges õnneks juba selgema ilma saatel.

Suur probleem on vihmaga ka katuse-stseen teises vaatuses, sest Olegil on väga ohtlik märjal katusel laveerida. Õnneks läks kõik hästi.

Niisugust vihma me oma vabaõhuetenduste jooksul polegi vist saanud, ikka on ilmataat meid säästnud ja etenduse alguseks on ikka kuiv olnud. Kogemus igatahes!
Kõige hämmastavam oligi see, et rahvast oli päris palju! Väga tore!
Ja majaproua oli nii armas, et hoolitses meie eest vaheajal, et me ikka kuuma teed ja kohvi saaksime - see turgutus kulus igatahes ära! Lisaks sellele otsis ta meile käterätid soojenduseks ja kuivatamiseks ümber, tänu sellele oli soojem... vähemalt nendel, kel oli õnn viibida vahetevahel katuse all. :)
Vanamutikesed kahjuks pidid kõik aeg istuma väljas, neid tuppa ei lastud, enne kui Matti vaheaja välja kuulutas. :)

Proua Vestberg oli täna jälle Aire, Julia mängib homsest taas ise. Naljakaid nimesid oli täna kuulda.... :)))

Raivot ega Maid ei olnud täna ja väidetavalt olevat see tunda andnud... Kuigi meile endile tundus, et hoolimata vihmast andsime endast parima. :) Seda teeme me alati!!! :)))

Laupäev, 16. juuni 2007

15.juuni etendus

Lahe oli täna. Raivot ei olnud. Mitte just see ei olnud lahe. Lahe oli see, et meil vaatamas Liisi (vt. maniakk). Aus olla, siis närv sees oli hullem. Raivoga on seltskond juba harjunud, kuid Liisiga? Ikka mõtled, mida tema arvab ja kuidas mõtleb? Pealtnäha jäi ta etendusega rahule. Nii ta peale etendust ütles.
Väiksed muutused olid ka. Aire mängis Julia asemel Pr. Vestbergi. Isand Vestbergi arvates on tema tänane proua väheke leebem (ehk ka armastavam?).

Etendustes tuleb hetkel pikem vaheaeg. Järgmisi saab vaadata 28, 29 juuni.

Neljapäev, 14. juuni 2007

14. juuni etendus

Tundub, et me oleme enda arvates juba end nii sisse mänginud, et meid täna isegi Raivo juuresolek ei häirinud! :D :D :D
Ehkki tema arvates on meil veel arenguruumi (sisemist jõudu on vaja!), aga selle peale soovitasime meid meie enese teadmata põõsastest piiluma hakata, et meie ei teaks, et ta kohal on. :)

Etendused lähevad üha lõbusamaks meie endi jaoks, nüüd hakkame seda nautima, mida enam see meile omaseks saab... ja siis saab ta varsti läbi... Lausa kurb hakkab. :)

Esimese vaatuse ajal on rahvas tavaliselt vaoshoitum, kuid teise vaatuse ajal rahvas julgeb juba naerda ka. Ja naljakaid kohti jagub - norsakav Bengaalia ematiiger, uputus, katuse tõrvamine, Lücke striptiis katusel, Zarubajevi katsed preili Leisneri seelikut kaltsuks haarata...

Mõned pildid Ursulalt.

13.juuni etendus

Eilne etendus kulges ilma lavastajata. Ei tea, kas põhjus oli selles (:D) või oli muidu tore päev, aga meile endile tundus, et kõik jooksis suurepäraselt, publik võttis meid hästi vastu ja lavatagune meeleolu oli üle keskmise rõõmsam. Isegi nii rõõmus, et oli tegu meie naerupahvakute ohjeshoidmisega - seniilsed mutid mugisid üksteise võidu kompvekke ja mängisid trips-traps-trulli. Eriti seniilsetel ei õnnestunud sugugi võita... :D Aga muttidele pole midagi pahaks panna, nende seltsielu tahab ju ka elamist! :)
Kes pidi vihasena lavale minema, oli probleemi ees, kuidas vajalikku seisundit saavutada:), aga sellegipoolest läks etendus hoogsalt ja eduliselt, nagu hilisematest kiitvatest hinnangutest kuulsime.

Kolmapäev, 13. juuni 2007

Ja viimaks


Meie etenduse Grand Old Lady. Sada aastat on temast teinud vaikiva monumendi inimese surelikkusest.
Kõige vaiksem kuju meie "Vaikses nurgakeses".

Kits kärneriks


Teisisõnu on sattunud Vestbergide aeda vana jobudik, kes aiapidamisest suurt midagi ei taipa. Muuseas on ta kalossikarjane, kelleta etendus lihtsalt pooleli jääks.
Lubage esitleda: see on hr. Padrik!

Üks meie Heetedest


Vaadates, kuis uje Andersson Heetet tüütava plikana võtab ning Rein temas naist näeb, siis võib mõelda, et seesinane näitsik sinna kahe vahele mahub. Isepäine, ettearvamatu ja hellitatud, nagu üks musterpere hellitatud ainusündinu ikka. Heete tekitab äratundmise:
Kasv on kinni jäänd,
Kasv on kinni jäänd,
Vistrikuteta end peeglis näen,
Valed peidetud,
Tõde peidetud,
Kinderstubest välja heidetud,
Jumalaga puberteet,
Jää Jumalaga puberteet...

Vanamutt Vol.4


Etenduse koloriitsemaid kujusid. Mõistab ühte sõna, kuid seda esitab omamoodi kaunil häälel. Ülejäänud ajal suudab teha nägu a la "sööge mind kärbsed" või suisa magab a la "kärbsed lennake mulle suhu."

Järjekordne vanamutt...




...meie gerontide kollektsioonist. Tema eripäraks on peavärisemine ja absoluutne mittekuulmine. Lavastuseväliselt võib öelda, et sellise taseme saavutamiseks murdus kaks keppi ja läbi sai põetud kaelavalu.

Jälle etendused

Nüüd oli etendustes pikem paus ja jumal tänatud, et hävitav artikkel ilmus just enne seda. Said meie inimesed natuke ennast koguda ja hinge tõmmata. Aga tundub, et publikule kriitiku lahmimine ei mõju, või mõjub pigem positiivselt. Eilsel etendusel oli siiamaani rekordarv inimesi ja vastuvõtt oli tõeliselt soe ja hea. Ma arvan, et kõik näitlejad said sellest energiat juurde ja mängida oli seetõttu väga mõnus. Ka lavastaja arvates läks etendus korda. Nii et kokkuvõtteks võiks öelda, et igasugune äramärkimine mõjub positiivselt, olgu see siis hästi või halvasti öeldud.

Eestlastel on ju alati kombeks öelda pigem halba ja jätta head asjad mainimata. Seda ilusam oli lugeda ühe meie vaataja sellist kommentaari. Aitäh:)

Sirelite ja nartsisside aeg on läbi, nüüd õitsevad ja lõhnavad Lutsu aias imelised pojengid, mida on vanamuttidel eriti hea nuusutada, sest ei ole vaja kaugele kummardada. Ja elu vaikses nurgakeses on jälle täies hoos: noored armastavad, joodikud joovad, vanamutid ei näe ja ei kuule hästi, kass on endiselt kadunud...

Järgmised etendused täna, homme ja ülehomme.

Neljapäev, 7. juuni 2007

Viiulikuntstnik Andresson


Küge matemaatik. Midagi tänapäeva arvutifriigi eellase moodi. Ainult et arvuti klahvide klõbistamise asemel kääksutab viiulit. Eluvõõras kontvõõras siin vaikses nurgakeses.

Kolmapäev, 6. juuni 2007

Kallis Kadri, kellel on kõik selge!

Allakirjutanu ei ole taotlenudki Irdi tagahoovlikku realismi ja jumal tänatud, et "Vaikne nurgake" on sellest päris kaugel. Pealegi olen ise mänginud selles Kaarel Irdi kuulsas "Tagahoovis" ja 2004. aastal selle lavastanud sinna tagahoovi, kust Luts oma tegelaste prototüübid olevat leidnud. Milleks peaksin kordama "Vaikse nurgakesega" nii Irdi kui iseennast. Ja kui lugupeetud kriitikul on soov näha uuesti elavas esituses Irdi "Tagahoovi", siis on võimalik seda kohe taastada, allakirjutanul on Irdi "Tagahoovi" režiiraamat, kus on Endla Hermanni poolt detailselt kirja pandud kõik misanstseenid, lava pööramised, näitlejate liikumised, intonatsioonid, tempo-rütmid, rekvisiidid jne.

Lavastus on nagu saatejaam, ta töötab oma lainel. Kui vastuvõtja on häälestatud enda lainele, siis ei kuule ta mitte midagi peale iseenda. Seda põhimõtet soovitab Adolf Shapiro järgida ka kriitikutel. Kui tahad kuulata vaid iseennast, pole mõtet teatrisse minna.

Mängitakse mitte ainult vertikaalis kahel korrusel, vaid ka maja katusel ja maapinnal, õunapuuaias. Mis puutub näitlejatesse, siis nad mängivad praegu pigem alla kui üle. Kas Hermanise "Pikk elu" oli siis ülemängitud? Ka kisa võiks veel rohkem olla, sest see on ju ikkagi "Vaikne nurgake". Ja näitlejad mängivad nii nagu lavastaja neid mängima on pannud, pealegi on see näiteseltskond viimastel riigifestivalidel võitnud kaks korda järjest grand prix´ ja nende seas on ka hetke parim nii nais- kui meesnäitleja ning veel mitmeid parimaid kõrvalosatäitjaid. Mis puutub Heetese, siis Luts ise on öelnud, et see tüdruk oleks pidanud sündima poisina. Nii et pigem võiks teda võrrelda Joosep Tootsiga kui Pipi Pikksukaga. Aitäh, et lavastajat kiideti valgustamise ja näitlejatele kaasaelamise eest. Olen ka ise saanud elamuse, kui Ird Vanemuise direktsiooni loožis näitlejatele nii kaasa elas, et saalitäis publikut vahtis rohkem üles kui lavale. Või kui Tagankal Juri Ljubimov saali keskel oma mitmevärvilise taskulambiga signaliseeris näitlejatele, kas ta on nende mänguga rahul või ei.

Kokkuvõtteks: aitäh kriitikule! Allakirjutanu loobub nüüd lõplikult meelt lahutamast, sest kunsti ta niikuinii ei suuda teha, või nagu Anouilh "Orkestris" üks tegelane ütleb: "Loobun nüüd lõplikult valesti mängimast!"

Raivo Adlas

Esmaspäev, 4. juuni 2007

Ei liha ega kala

Viide: Kadri Selge "Kisast kummis vaikne nurgake lahutab meelt" Tartu Postimees 01.06.2007

Lp. Kadri Selge!

Meeldiv on, kui kriitikud aegajalt ka harrastajate tegemistele pilku peale panevad. Igasugune tagasiside on hariv ja paljuski ainult sellest on harrastusnäitlejatel õppida (peale lavastaja näpunäidete muidugi).

Võisime Postimehest lugeda, et Teie meie etenduse vaatamise vaeva ette võtsite. Just nimelt vaeva, sest teisiti Teie artiklist seda välja lugeda ei oskaks. Meie põhjustatud vaev on Teis tekitanud soovi maha teha kõik, millega me oleme vaeva näinud pool aastat. Konstruktiivse kriitika viljelejad reeglina peale mahategemist leiavad midagi positiivset ka. Teie suutsite peale lahmimist naeruvääristada tagatipuks ka lavastajat.

Paraku ei ole meil Teie artiklist mingit kasulikku tagasisidet. Me ei saa tõsiselt võtta Teie üllitet paskvilli, mille alusteks on küünilisus ja ärapanemise soov.


Lugupidamisega,

Erlend Kollom

Reede, 1. juuni 2007

Isand Vestberg



Raamatupidaja Vestberg on hõbekõri ja muidu kõri. Joviaalne aasija, kellest ei sõltu midagi ning kes ei karda mitte kuraditki. Noh ämma küll ja naist ka ehk natukene. Ja kui midagi peaks juhtuma, siis saab öelda donkihotlikult: kuri saatus kiusab mind.

Ars longa vita brevis est


Meie kuntstnik Silver on leidnud õige elukutse. Saab suremata kuulsaks Vilde teatrit arendades ja kunstipoolt kureerides.

Kohvitante


Endine mõisaproua Lücke on naisterahvas, keda ei kohuta oma abikaasa tegemised. Alati tuleb jääda vaikseks ja vaoshoituks. Ka on tema sõnavaras huvitavaid leide: "vana ahv", "joob nagu vamm", "alla kullerdama".
Erinevalt oma mehest lilli ei suudle, kuid kohvi on alati valmis.

Kakoi tõ Pariis?


Öeldakse, et naistel ja meestel tekivad erinevad kortsud näkku. Meestel üle lauba ja naistel alates nina juurest. Tuleb see sellest, et naine käratab kulmu kortsutades mehele:"Kus raha on?!". Mees küsib imestades vastu:"Mis raha?"
Proua Zarubajev on ilmekas näide, kuidas naistele kortsud tekivad.

Kõige nooremad




Vilde teater austab teatri algusaegu, mil mehed ka naisi mängisid. Siin on meie järeltulev põlvkond. Kaks lahedat mehehakatist, kes edukalt mängivad Dusja ja Marusja osi.

Neljapäev, 31. mai 2007

Neljas Vaikne nurgake

Eilne etendus oli neljas. Päeval sadas paduvihma ja äike möllas taas. Oli hirm, kas õhtuks ikka annab ilma ja laseb etenduse ära teha - andis!
Õhk oli värske nagu ikka peale äikest ja plussiks pisut jahedam olemine kui paaril eelmisel päeval. See oli suur kergendus.

Mure vaid sellega, kas meile publikut tuleb, sest samal ajal oli kesklinnas Postimehe päev. Õnneks jätkus vaatajaid ka meile. Etendus võeti hästi vastu. Ehkki polnud Raivot, kes oleks meid kiitnud, arvasime ise, et meil tuli mäng ikka väga hästi välja! :-)

Kohvilaua-muttidel kipub vahel silm looja minema, vahel aga satuvad mutid oma vaegnägemisest ja kurtusest hoolimata sellisesse jutuhoogu, et ehmatusega võivad end tabada tõsiasjalt, et juba vaja minna üürnikke sõimama või kuuma vett nuiama või kassi puu otsast alla kamandama... :-))))

Neljandas etenduses mängis Julia pr. Vestbergi ja Piret Heetet. Tõnut ei olnud, tema asemel mängis Heli 100-aastast mutikest. Prožektoritevägesid juhatas Aare.

Korraks käis meie elu-olu vaatamas Silver, hoolitses muttide toidulaua eest(küpsised!) ja kontrollis üle, ega vihm ja äike meie mängupaigale mingit kahju pole teinud.

Kristiinale on grimeerimine kenasti "käppa saanud", vahenditega ta ei koonerda ja mutid lähevad järjest kenamaks selles mõttes, et järjest koledamaks! :-) ))) Tegelikult muidugi aina paremaks! Kui vaid Sanderil ei oleks spetsiaalselt eriline nägu, mis lausa neelab võluväel kogu sinna määritud grimmikoguse.. :-))) Pane sinna peale palju tahad, natukese aja pärast pole ikka mitte midagi! :-))) Aga see-eest on tema valged kindad pruuni-mustakirjud... ;D ;D ;D Ehkki Sander ei taha seda tunnistada... aga ta lihtsalt näeb väga halvasti! :D :D :D

Kolmapäev, 30. mai 2007

Tunnustus

Aitäh Erlendile, kes on võtnud nõuks "Vaikse nurgakese" tegelasi tutvustada nii pildis kui sõnas. See on tekitanud toredat elevust näiteseltskonnas ja on alati kõneaineks, kellest on seekord pilt üles riputatud ja kommentaar juurde kirjutatud. :-)
See on mõnusaks tutvustuseks ka kõigile neile, kes pole veel meie etendust vaatama jõudnud. Neid tegelaste pilte ja kirjeldusi vaadates-lugedes peaks küll huvi tekkima, mis asju Lutsu majamuuseumi tagaõues õige aetakse...

Kuumarekordite aegu...

... (29.05) sai teoks järjekordne etendus, kolmas, kui täpne olla.

Taas meeletu palavus (püstitus Eesti kuumarekord mais - 31 kraadi!), rahvast oli arvukamalt kui muidu ja vett läks meeletutes kogustes.

Grimmist ei saa ma üle ega ümber, kuna see on kujunenud meile Kristiinaga oluliseks osaks etenduse-eelsest ajast. Igatahes tõde on see, et harjutamine teeb meistriks. Meil on selleni küll veel piisavalt arenguruumi, aga ometi hakkavad tulema kogemused, kellele millist grimmi kasutada ja kuidas meigivahenditega julgemalt ringi käia.

Eilse etendusega jäi Raivo rahule, tema sõnul jooksis kõik kenasti, tempo oli hea ja nuriseda polnud millegi kallal. Seda oli kena kuulda.
Eile mängis Julia pr. Vestbergi ja Piret Heetet.

Teisipäev, 29. mai 2007

Iron Lady


Ega käbi kännust kaugele kuku. Pr. Bengaalia tütrena viljeleb Pr. Vestberg hüsteeriat ning omab abikaasa vastu lugupidamist siis, kui viimane surnuks on näägutatud.
Vaene Hr. Vestberg! Maul halten und weiter hören!

12 tooli


Vaadates Lücket ja tema tegemisi, võib ta liigitada Vorobjaninovi vennaks või siis äärmisel juhul onupojaks. Mõisad ja majad on läinud ning hing tuleb sees hoida. Ometi on Lückel tuhat korda rohkem vedanud, kui sellesinatsel vennal või onupojal. On olemas hea naine ja kindel töö peenmehhaanika lõhkumise alal. Võib juua, nagu vamm ning suudelda lilli...

Teere hommikuuuust!


Kuumaveehoolik, toolidelmagaja, tuvitädi ja muidu kurt vanamutt ning tagatipuks näeb vähe ka. Raha on, aga ei oska seda kasutada. Kuulub seltskonda, kelle igapäevaseks mureks on kasse taga ajada ning "tuuudli" karjuda.

Iseloomustus tema kohta:
"Kuulsite, mida see vana täi lubas teha? Ta lubas koju JOOSTA!!!"

Pr. Bengaalia Traubenberg


Kes teeb etenduses kõige koledamaid korskamisi, kuis ratsahobune? Kes suudab elegantselt hüpelda ning järgmisel hetkel väimeest ohjeldamatult peksta? Kellel on raudne tervis, et kõikidele haigustele ja vinstutustele järjekindlalt vastu astuda? See on võimukas ämmamoor Traubenberg!

Kena näitsik, kas pole?




Kahjuks me etenduses tema nägu eriti ei näe. On ainult näha see, mis akna kaudu redelist alla ronides pilku püüab.
Hr. Rein ise on pealtnäha rahul olnud.

Kõrgema klassi elukull...

...ning eluülikooli edukas tudeng Zaarubajev. Tema imepärane oskus võlgu juua ning naise kulul elada, on paljudele eeskujuks ka tänapäeva Eestis. Vaatamata kõigele on ta olnud kunagi hea restoranikokk.

Kõigi asjade algus...


... ehk siis teisisõnu: ilma selle meheta ei oleks ka suurepärast "Vaikset nurgakest". Kui Svejkist loeme, kuidas rügementi ohjavat oberstit, kes hoiab omasid, nimetatakse "vanaks", vahel ka "põrnunud vanaks", siis Raivo on lihtsalt Raivo. Hoiab omasid ja kui vaja, siis ka sõimab. See viimane on sama, kuis ema oma lapsele armastusega vitsa annab. Nii et ei ole häda midagi. Kuidagi tuleb kogu seltskonda ohjata. Kusjuures heas mõttes "kiiksuga seltskonda".

Kuumalaine vaikses nurgakeses

Eile oli meie teine etendus, nagu preili Agaate on juba öelnud. Tore, et ta on nii krapsakas olnud ja vanusest hoolimata jõudnud öiseid sissekandeid teha! :)

Palavus 30 kraadi, kõik ägavad kuumuse käes, aga ma võin neid lohutada, et minul on nendega võrreldes kõige kohutavam seis - paks polster ümber kere ja kui paruka ka veel pähe tõmbasin, siis tundsin, et mu ainus unistus on jääkotid keha ja polstri vahele toppida. :)

Kohvilauas istudes tundub meile etendus hästi jooksvat, kuid lavastajal on selle kohta tavaliselt oma arvamus.:)
Eile tundus siiski kuum kohv liiast olevat, vist tuleb külmadele jookidele üle minna, vähemalt selle kohutava kuumuse ajal.

Eilne grimeerimine tuli minu puhul Raivo sõnul päris hästi välja, ehkki teised leidsid, et minu näost oleks kui kass üle käinud :). Aga Raivo leidis, et ma näen sobivalt kole välja. Ja Kristiina kah.
Avele tegi eile grimmi Kristiina, sest Avet ei saa usaldada, tema armastab indiaanlasi:))))
Millegipärast on siiski Avet raskem vanemaks teha, liiga hea näeb välja.:)
Tõnust ja Sandrist ma ei räägigi, nemad on kohe liiga head, et neid suudaks krõnksumaks ja koledamaks teha.:)
Kuna Sandrit häirisid tema liigjuuksed (=parukas), siis kaapis ta pidevalt liigseid karvu oma näolt ära ja selle tulemusena ei jäänud sellestki, mis ma tema näole suutsin panna, midagi järele.

Hoolimata eilsest imeilusast ilmast oli vaatajaid kaunis kesiselt, oleks oodanud rohkem rahvamassi. Aed mahutab palju rohkem inimesi, kui ilmselt arvatakse. Nii et võib päris julgelt tulla, usutavasti ei ole vaja kedagi minema saata, sest istumise ruumi jätkub ikka, kasvõi mõnusal murukamaralgi.

Sel nädalal mängime veel täna, homme, ülehomme ja siis tuleb pikem paus kuni 12. juunini.

Esmaspäev, 28. mai 2007

Vana õelus võtab sõna

Nii! Täna oli meie teine etendus ja saja-aastased ilmutasid juba väsimuse märke. Vaadake mutid, et te enne hinge ei heida kui kõik etendused mängitud saavad! Troopiline kliima on muidugi vanale inimesele liig mis liig, seda võib preili Agaate ka ise tunnistada... Aga tagaaias küpsist ja kohvi libistada on siiski üsna meeldiv, või mis? Kui ainult neid pätte ja joodikuid ümberringi nii palju ei tolgendaks!

Aga tegelikult tahtsin ma öelda kogu trupile aitäh, et me jälle oleme nii vahva asjaga hakkama saanud. Nagu näha, naudivad kõik oma rolle, ka selliseid, millise poole nii mõnigi primadonna suure põlgusega oleks vaadanud. Mitte ühtegi lauset, ptüi! Aga... nagu näha, on just sellised ülesanded veel eriti põnevad. Noored poisid vanadeks muttideks, veel väiksemad pisikesteks tüdrukuteks. Totaalne muutumine :) Ja kõigil on lõbu laialt. Siinkohal tänusõnad Raivole, kes meile sellise võimaluse andis.

Mis teeb meie teatri tugevaks, on sõbralik õhkkond ja pere-tunne, mida ilmselt kõik tajuvad, kui jälle üheskoos mõnes urkas või tagahoovis oma suve veedame. See on midagi, mille nimel võib ohverdada oma töö- ja unetunde. Muidugi ei ole kunagi head ilma halvata ja on üsna kurb vaadata, kuidas mõni dublant oma teist poolt sellise tigeda pilguga jälgib... aga õnneks ei riku see ära üleüldist väga toredat olemist.

Mis siin ikka pikalt seletada, jätkame samas vaimus ja veel paremini, et Raivo ei peaks meiega liiga palju pahandama ;)
Ilusat suve ja veel ilusamat etenduste-aega soovides
teie vanamutt Agaate :P

Pühapäev, 27. mai 2007

Imekaunis Vassilissa ehk preili Agaate


Eilse esietenduse puhul sai mõned pildid tehtud. Siin on igivana küürakas preili Agaate, kes nooruses kõigile austajatele korvi andis.
Ettevaatust, noored neiud! Muidu saate kunagi samasugusteks...

ESIETENDUS!

Eile oli siis see kauaoodatud esietenduse päev!
Aga mida tegi ilmataat!? Südapäeval hakkas müristama ja vihma sadama ja siis oli terve päev otsa just selline tunne, et see ei kavatsegi järele jääda.

Kogunesime juba enne seitset ja kõigil saabuvatel näitlejatel oli esimene küsimus, kas etendus ikka toimub. Taevas hakkas küll selgemaks tõmbuma ja sisimas oldi ikka kindlad, et etendus toimub, kuid selgusetu oli, kas publikut ka tuleb või on päev otsa väldanud sadu ja äike inimesed kodudesse varju peletanud.

Muide, suur sadu oli viimseni puistanud maha õunapuuõied, nii et kahjuks ei ole ei näitlejatel ega publikul enam võimalik nautida imelist valgetesse õitesse mähkunud aeda...

Ave on Mai äraolekul võtnud endale ka tema ülesanded - kontrollida, et kõik oleksid tund enne etendust kohal. Ja kes ei ole, see peab ise võtma vaevaks teatada, et ta hilineb nii ja nii palju ja millal jõuab, et ülejäänud ei peaks närviliselt pabistama, kas ta üldse kohale jõuab.

Tavaliselt hakatakse tund aega enne etendust riideid vahetama ja end kostümeerima-grimeerima, kuid sedapuhku oldi äraootaval seisukohal, kas ikka on üldse mõtet end valmis sättida ja kallist grimmimaterjali raiskama hakata... :-)

Kuid kui pool kaheksa saabusid esimesed pealtvaatajad ja vihmasadugi oli enam-vähem lõppenud, siis ei olnud enam kaksipidi mõtlemist - kostüümid selga ja näod pähe!

Tegelikult läks üsna kiireks, napi ajaga tuli hakkama saada kitsukeses ruumis mitmes vahetuses riiete vahetamisega ja nii endale kui teistele grimmi tegemisega.
Grimmiga sai muidugi nalja. Kristiinal tuli see täitsa hästi välja, aga mina endaga küll eriti rahule ei jäänud, veel raskem oli teha Sanderile - nii noort inimest vanamutiks teha on eriline tippsaavutus! Minul on veel arenguruumi. Veel etendusegi ajal mõtlesin, mida ma veel oleksin pidanud lisama, et tulemus natukenegi parem oleks tulnud. Järgmisel korral proovin paremini.

Aga eriti lahe oli Ave, kes nägi välja pigem äsja Kanaaridelt saabunud neiuna - tema sõnul oli väga positiivne, et vähemalt vistrikud said peidetud! :-)))) Kui ta lisaks kortse üritas teha, siis meenutas ta pigem indiaani suguharu pealikut (bareti külge kinnitatud sulg tõepäraseks lisandiks!) ja me saime naerda, nii et kõhud kõveras, kuni Erlend meid maapeale tõi teatega, et etenduse alguseni on jäänud 1 minut. Siis alles hakkas kiire!

Kuna rahvas istus juba etenduse ootel, siis ei saanud ma kepsaka kapakuga üle mänguplatsi tormata, loomulikult tuli koperdada rollist lähtuvalt.

Aga ma sain Juliast väga hästi aru, kui ta ütles end kontrolletendusel nautinud olevat mõnusat kohvilauas istumist - see ON tõeliselt mõnus, kui sa pead olema rollis, sa ei ole esiplaanil, kuid ometi pead iga hetk arvestama sellega, et vaatajate pilgud võivad olla ka sinule pööratud. Nii me siis istusime seal, viis vanainimest pluss "priske ja kõbus" proua Traubenberg, ning nautlesime meeletult mõnusat äikese- ja vihmajärgset õnnist värskust, õitsvate sirelite hurmavat hõngu ning seda, et esietendus ikkagi sai toimuda. Jumal on siiski eestlane, oli ühine arvamine! :-)))) Mitte lätlane (Sabani sõlmes Luts) ! :-))))

Publikut polnud ilmselt ilma tõttu eriti palju, kuid siiski oli, igatahes piisavalt, et meie end hästi tunneksime. Usutavasti tuleb ilusate kuivade ilmadega ka vaatajaskonda rohkem.

Paraku on see juba kord vabaõhuetenduste paratamatu kaaslane - kartus, kas ilm ikka lubab mängida.

Etenduse lõppedes jagati lilli ja tänusõnu nii näitetrupile, lavastajale, kunstnikule kui majaperenaisele.

Täna puhkame ja homme on taas etendus.

Laupäev, 26. mai 2007

Reedel, 25,mail

Kontrolletendus!

Inimesed kogunesid juba enne seitset. Need, kes Tiigi tn. seltsimajas perepäeval käisid esinemas, tulid pisut hiljem, kuid nende kommentaar oli, et võeti väga hästi vastu ja ilmselt rahvale meeldis. Siis on oodata ka rohket vaatajaskonda meie etendustele. :-)

Silver oli meile toonud Ira, kes hakkas meid pühendama grimeerimiskunsti saladustesse. Kõigepealt näitas oma kunsti Kristiina peal ja siis andis "maalinguatribuudid" kätte ning käskis harjutama hakata. Nii tegime me Kristiinaga oma esimesi samme grimeerimiskarjääris: Kristiina ülesandeks jääb Sandri grimeerimine ja mina teen Tõnule näo pähe. Muidugi on Ira sõnul nii noori inimesi nii või teisti võimatu täiesti vanaks teha, ikkagi on ju aru saada, et nad on noored inimesed. Aga siiski on see huvitav ja annab etendusele vürtsi juurde, grimeerimine käib ikka teatrimaailmaga lahutamatult kokku.

Iral oli veel häid näpunäiteid Agaate soengu suhtes ja see läks tõesti kümnesse! Ave Leisneri- preili sai mütsi alt väljaulatuvad hallid salgud ja hallid kulmud - hoopis teine inimene!

Mina mängisin sedapuhku Vestbergi prouat ja kuna ma ei suutnud kaltsukatest leida oma polstrile sobivaid rõivaid, siis pidin seda rolli ikkagi ilma polstrita mängima. Polster jääb seega ainult vanamuti rolli jaoks.
Silveri abiga leidsime mulle olemasolevatest variantidest sobiva kostüümi ja lisandid ning ma ise jäin ka rahule.

Julia oli vanaproua - no ta nägi väga šikk välja oma roosa mütsikese, roosade kinnastega ja roosade pärlitega! Tema arvates oli kõige parem osa etendusest kardinate taga kohvilauas mõnusa seltskonna nautimine! :-)

Rahvast polnud just palju, aga need, kes olid tulnud vaatama, nautisid mängu ja leidsid, et see on nii naljakas, tore ja vahva, tehku me aga samamoodi edasi.
Ira, kes jäi meid ka vaatama, oli vaimustuses ja leidis, et siinkohal võib ta kasutada sõna, mida ta ammu pole kasutanud - VA-PUS-TAV!!! Siiras ja vahetu esitus oli tema silmis äärmiselt kõrgelt hinnatav.
See oli meile tohutu kiitus!!! Aitäh, Ira!

Ka Silveri sõnul läks kontrolletendus hästi korda.

Lavastaja hinnagul oli see üks päris hästi õnnestunud kontrolletendus. Ehkki mõned apsakad tulid sisse ka... aga neist ma ei räägi!:-) Kui vaatajad neid ei fikseerinud ja neid miski ei häirinud, siis jäävad need meie teada. :-)

Hm, täna lubab äikest ja puha, no tahaks näha, kas see suudab meie esietenduse nurjata. Oleks tore, kui saaks ikka kuivalt esietendust nautida... :-) Aga juba müristab....

TÄNA ON ESIETENDUS!

Signe tehtud pildid.
Ja Kristiina pildid.

Reede, 25. mai 2007

Neljapäeval, 24. mail

Kena päikesepaisteline ilm, ehkki pisut tuuline.

Proov kulges tavapäraselt. Vestbergi prouat mängis Julia ja Heetet Piret. Ehkki varasemalt oli öeldud, et tehakse läbi mõlema koosseisuga, siis ikkagi venis esimene läbimäng nii pikaks, et teise läbimängu jaoks enam ei jätkunud jaksu.
Kohal oli Silver, kes riputas kardinaid, andis veel viimast lihvi nii interjöörile kui näitlejatele ja vaatas oma nõudliku pilguga kogu mängupaiga üle.

Isegi veel selles viimases proovis tuli lavastajalt uusi nüansse näitlejate mängu. Kõik on nii huvitav ja tõotab tulla väga naljakas.
Kristiina proovis teha grimmi, katseisik oli Sander, kes pidi saama kortsulise näo. Pisut see õnnestus, kuid ikkagi jäi midagi puudu. Kristiina katsetas ka enda peal ja pisut vanemaks see tumedam grimm tegi, aga see polnud päris see, mida vaja. Vaja on ikkagi professionaali, kes õpetaks õiget tehnikat, et saada maksimaalselt tõepärane tulemus. Ja meil neid vanamutte ju jätkub, kellele on vaja enne etendust palju kortse teha. :-)
Sandri puhul ei piirdutud mitte ainult näomaalingutega, vaid Piret püüdis ka tema hambaid pliiatsiga tumedamaks teha, et oleks tõepärasem vanamutt.

Silveri sõnul pidi enne kontrolletendust tulema meie juurde professionaalne grimeerija, kes meile nipid selgeks õpetab. See on tore!

Eile ei olnud Olegi, tema rolli mängis Peeter.

Täna on kontrolletendus!
Ja juba homme on esietendus!

Neljapäev, 24. mai 2007

Ford transit gloria mundi

Kui Raimu Hanson proovi jõudis, olid enamus näitlejad suutnud end ära kostümeerida. Kuna esietendus on ülehomme ja kontrolletendus homme, siis on ka päramine aeg, et kõigil oleks olemas etendusele vastavad ihukatted. Soojalt soovitan etenduse ajal nautida vanamutt Agaate vormi. Midagi non plus ultra.

Vähe sellest, et kostüümid olemas on, tuleb ka pisike õõnes tunne kõhtu. Oli ka aeg, sest kui seda ei tule, läheb etendus ka jamaks kätte ära. Mingi värin peab olema.

"Vaeste ja patuste" aegu eelmisel aastal sai kogu seltskond kokku alles kontrolletenduseks. Praegu võib näha progressi. Meeldib see, et kogu seltskond on mitmeid kordi koos olnud ning meil on juures in corpore olnud ka dublandid. Võite ju öelda, et seltskonda on vähem ehk. On jah. Viis inimest on vähem vist. Kui eelmisel aastal. Head meelt teeb, et distsipliin on tulemas. Etenduste aegu ei ole kahjuks kurjahäälset Maid, kes Portugali poole teele asub.

Meeldib, et teatrisse värsket verd tuleb. Julia ja Tiina on head. Ja loomulikult meie etenduse kõige noorem tegelane...

Igatahes. Tulge vaatama!

Keegi ei ole veel siia etenduste aegu riputanud. Need on järgmised.
26. 28. 29. 30. 31 mai
12. 13. 14. 15. 28. 29 juuni
04. 05. juuli.
Etendused algavad kell 20.00.
Pileti hind on 50,- eeku.

Kolmapäev, 23. mai 2007

Kolmapäeval, 23. mail

Täna oli tuuline ja suhteliselt külm, kuid nädalalõpuks, mil meil esietendus toimub, lubatakse sooja 32 kraadi!

Tuul ja päike. Maapind valge mahalangenud õunapuuõitest.
Raimu Hanson "Postimehest" koos fotograafiga. Stseenide pildistamised. Väikesed intervjuud osatäitjatega. Pildistati vanakesi ja perekond Vestbergi, härra Reinu koos pruudiga, majaomanikku preili Agaatet ja kõiki teisi majaelanikke erinevates poosides.

Lavastaja kiitis kunstnik Silver Vahtre tööd (lilled veranda akendel, roosa tüll rõdu alaäärel, Agaate kastekann...).

Lavastaja Raivo Adlas on paika pannud etenduste kaupa osatäitjad. Piret ja Ursula jagavad enam-vähem võrdselt Heete osatäitmist, proua Vestbergi roll on Julia kanda. Aire mängib seda rolli esialgsetel andmetel kahel korral, 15. ja 28. juunil, kui Julial ei ole võimalik mängida.

Proov kulges kenasti, vaimukad stseenid olid Zarubajevilt ja Leise-preililt ("Ma näen nii halvasti... alasti Lücket katusel... :-)"!!!) .

Järjekordne kepp läks katki... Ma olen niigi kroonilises kepihädas, kogu aeg otsi teist taga, aja läbi poolpiduse kepiga, ja nüüd läks see kah! Aga Mati lubas hädast välja aidata ja mulle uue kepi muretseda.

Kuna mul pole vaja proua Vestbergi mängida, siis pole mul vaja ka uut kleiti otsida, tänu sellele üks mure vähem.

Esietenduseni on jäänud 3 päeva.

Teisipäev, 22. mai 2007

Esmaspäeval, 21. mail

Eile oli supersoe ilm!
Hirmuga mõtlen, kui nädala lõpus lubab 28 kraadi sooja, siis annab mul oma polstriga higistada... :-) Aga ise ma seda tahtsin.... noh, siis olid külmemad ilmad kah!:-)

Hurraaa! Plakatid valmis! Plakatid on must-valged ja väga kenad! Aitäh Mall Vahtrele, kes meid vihmasajus pildistamas käis! Tulemus on väga kena! Ja üldse ei näe me märgade rääbistena välja! :-)

Riietusime kostüümidesse, mina olin vanamutike, Julia mängis pereprouat. Julial on tekst hästi peas ja ta oli väga leidlik ka tegevuste osas (rõdul põranda pühkimine, all pingi pesemine - tubli, Julia!), hea oli tema mängu vaadata.

Proovide osas sai selgeks, et nüüd mängitakse igas proovis läbi kahe koosseisuga. Kolmapäeval on esimesena laval Ursula ja Aire ning teisena Julia ja Piret, neljapäeval on esimesena Julia ja Piret ning teisena Ursula ja Aire.

Reedel Tiigi seltsimaja perepäeval esitavad Ursula ja Jaanus ning Oleg ja Kristiina paari stseeni ja kontrolletendusel mängivad Ursula ja Aire, nagu lavastaja on paika pannud.

Silver Vahtre tegutses oma vaiksel moel, andis nõu, sättis näitlejaid ja interjööri, oli muretsenud kõike vajaminevat...
Minul mure pereproua kleidi pärast. Ma tutvustasin oma visiooni, et kui vanamutikese kleit on must, siis pereproual peaks ehk olema midagi ärksamat ja lillelist, sellega oli kunstnik väga päri, aga paraku pole mul aega olnud kaltsukaid kammida. Nii astun ma homme ikkagi üles mõlemas rollis musta kleidiga... :-(

Esietenduseni on jäänud 4 päeva...

Esmaspäev, 21. mai 2007

Pühapäeval, 20.mail

Oooooo, kui ilus ilm! Tõeline suvi! Lutsu majamuuseumi aias õitsevad kõik õunapuud ja see on nii imeline vaatepilt, eriti kui rõdul olla - siis aina imetle seda kaunist õitemerd, mõni ime, kui läheb meelest ära, et tuleb teksti ka öelda... :-)

Lastel on lõbu laialt, meie "vanakesed" jooksevad seelikute lehvides ümber õunapuude, pisemad kilgates järel. :-)

Nüüd oleme proovidega nii kaugel, et Raivo laseb meil enam-vähem vahele segamata mängida, teeb mängu ajal märkmeid ja siis pärast kommenteerib, mida oleks vaja veel teha, kuidas teha ja millele tähelepanu pöörata.

Mati arvas ka, et tekst, tekst, tekst on see, mida vaja veel lihvida. Minul tuleb ikka selliseid kohti, kus jään korraks toppama, ei tule nii ladusalt nagu peaks.

Julia jõudis ka reisilt tagasi, seega saab järgmises proovis jälle tema pereprouat mängida.
Ka Imbi oli "tervisevetelt" tagasi ja rõõmustas meid oma "bengaalia ematiigri" norsatustega.

On aga selgunud, et Andres ei hakkagi mängima, kogu proovide ja etenduste raskus Reinu rollis langeb Erlendi õlule.
No kas pole imelik ja kummaline see elu - algselt oli ainult Reinu roll see, millele oli kinnitatud kaks osatäitjat, kusjuures Erlend oli kindel, et põhiliselt teeb seda Andres. Nüüd aga tuleb välja hoopis vastupidi - Reinu roll on üks väheseid (olgu, olgu, vist ei saa öelda, et just väheseid, sest enamusel siiski ei ole kahte osatäitjat, küll aga on neid, kes saavad vajadusel mõne rolli puhul kohe asendada), mida mängib üks osatäitja, ja just see, kes arvas, et tema seda eriti palju ei tee! :-)

Nüüd on nii mitmegi rolli puhul kaks osatäitjat. Eks sama lugu ole ka ju Heetega - kui algselt pidi seda mängima Piret, siis tegelikult on ilmselt suurem osa etendusi just Ursula kanda.

Paar nädalat tagasi tundus küll asi üsna hirmus, kui selgus, et uued inimesed peavad hakkama uusi osi õppima ja kas ikka kõik tuleb nii välja nagu lavastaja on planeerinud, kuid nüüd tundub, et asi hakkab ikka ilmet võtma.
Selle üle on väga hea meel! Kui saab juba algusest lõpuni peatumata läbi mängida, siis võiks öelda, et oleme järje peal. Mis muidugi ei tähenda, et kõik oleks ideaalne - sellest on asi veel kaugel!

Esmaspäevasesse proovi peaks tulema ka kunstnik, kes saab meid veel üle vaadata, veel nõu ja lihvi anda ning hoovi kujundada (tänavamüra summutavad linad!)...

Esietenduseni on tänasest jäänud 5 päeva.

Laupäev, 19. mai 2007

Reedel, 18.mail

Enne proovi sadas vihma, kuid õnneks jäi see siiski järgi ja saime korralikult mängida.

Eilne proov oli taas osatäitjate-vähene. Ei olnud Reinu, Zarubajevi, Agaate-preilit (saabus kell kaheksa), Traubenbergi, Lücke naist....
Peaosalised olid õnneks olemas ja proovi saime teha. Vahepeal mängis Piret puudujate osi ja vahepeal rääkis Raivo puuduvate osaliste tekste, et kohalolijad saaksid järjest mängida ja poleks vaja stseene vahele jätta.

Mina proovisin ajaliselt toime tulla nii pereproua kui Schlegeli osatäitmisega, tehniliselt on see täiesti võimalik, jõuab kenasti vahetada riideid ja parukaid, grimmi küll seekord ei olnud. Kuid lavastaja ei kiitnud seda varianti heaks, et ühes etenduses kahte rolli mängida, tema sõnul tulevad need siiski liigselt tuttavlik ja sarnane ette nii häälelt kui kujult.

Eile oli proovi vaatamas Meelis Hansing. Tema sõnul häirib kõige rohkem Riia mnt. liiklus, sest väga raske on eraldada taustamürast näitlejate hääli, see on kuulajale-vaatajale väsitav. Kuid muidu kostvat näitlejate hääled hästi ja kui algselt Raivo arvas, et pinke ei saa väga kaugele panna, sest kaugemale pole midagi kuulda, siis tegelikult on kuuldeulatus päris suur.

Pealegi tulevad mõlemale poole maja linad nööridele, mis peaks ka liiklusmüra summutama. Sellest on loodetavasti abi nii publikule kui näitlejatele.
Praegu on tõesti nii, et ükskõik kummal pool maja kõrval oma järge oodates lihtsalt ei kuule teksti. Õigel ajal sissetulemiseks on vaja mingit tegevuslikku märguannet või žesti.

Eile mängis Oleg oma rolli hoopis teisiti, ta oli lavastaja soovitusel väga volgilik (Peeter Volkonski) - sellele juhtis ka Meelis Hansing tähelepanu - , kasutas keppi, uutmoodi kõnnakut - see oli tõesti väga tabav ja sobiv rollilahendus. Lücke hakkas kohe elama!

Rõdustseenis Lücke monoloog ja joomine tuleb täpselt paika panna - milline pudel, kui palju seal märjukest see on, kui palju Heete talle valab, kui palju Lücke joob, sest pudel peab Lücke kõne lõpuks tühi olema. Viimane aeg hakata seda ehedalt läbi tegema. Arvati, et pudel võiks olla tühi ja tume, et tegelikult ei kallagi midagi. Ühesõnaga - järgmistel kordadel selle teemaga tegeldakse.

Teistkordsel läbimängul lavastaja ei sekkunud ja see jooksis päris kenasti. Sissetulekud, äraminekud - kõik sujus. Palusin lavastajalt luba teistkordsel läbimängul häält hoida ja mitte viimast välja panna. Selle loa ma sain ja tegelikult ei ole üldse vaja nii kõva häält teha, ka palju vaiksem hääl on kuulda, lavastaja sõnul on oluline siiski just sisemine jõud.

Raivo võttis aega - esimene vaatus kestab ca 40 minutit. Ja tema hinnang oli, et pole viga, asi hakkab ilmet võtma, peaasi kui näitlejad kohale tuleksid! Jah, peaasi, kui esietenduseks kohale jõuaks! :-)

Tänasest on esietenduseni jäänud 7 päeva.

Neljapäev, 17. mai 2007

Neljapäeval, 17.mail

Eile, kui Juliat ei olnud, mängisin ka vanamutikest. Julia on sama teinud, kui mind kord proovi alguses kohal ei olnud.
Aga ma püüdsin arvestada, kas ma ikka jõuan kostüümi vahetada, kui näiteks on vajadus mängida tõesti kahte osa ühe õhtu jooksul.
Eile ei viitsinud hakata proovima, aga tegelikult oleks päris huvitav kogemus olla algul pereproua, siis kiiresti maskeeruda vanamutikeseks (vahetada parukas, kleit, teha grimm!), siis enne vaatuse lõppu taas lahkuda areenilt, tormata uuesti kehastuma pereprouaks (vahetada kleit, parukas, grimm!) ja vaatuse lõpul astuda rõdule prouana.

Kui teksti ja tegevuste järgi vaadata, siis peaks tegelikult jõudma. Ehk läheb natuke kiireks vanamutist tagasi prouaks, sest vanamutt peaks piisavalt varakult areenilt lahkuma, aga ta ei saa seda kindlasti teha enne Reinu ja Andersoni dialoogi lõppu.
Järgmisel korral üritan ära proovida ajalise jõudmise, endalegi huvitav katsetada.

Kolmapäev, 16. mai 2007

Kolmapäeval, 16.mail

Täna oli proovis vähe inimesi. Julia on välismaal, Imbi SPA-s tervist ravimas, Kristiina ja Ave läksid teatrisse, Piret ?... ilmselt õpib....

Nüüd käivad kõik proovid kostümeeritult. See on tore, mulle annab see küll võimaluse märgatavalt kergemini rolli teha ja ümber kehastuda.
Ehkki päike paistis ja ilm oli üsna kena, oli siiski külm. Keha ümber on mul mõnusalt soe polster ja peas parukas, mis külma eemale hoiab, kuid nii turi kui ka õlad on õhukese kleidi all polstrita ja seega puhus külm tuul halastamatult jahedust kogu kehasse. Võtsin küll villase salli ümber, aga sellest oli vähe abi.
Sellest moraal: kui on külm ilm, tuleb kleidi alla panna soe pikk pesu! Hüvasti, noorus! :-)

Nii oli meid suhteliselt vähe, pereprouat ja Heetet ainult üks "eksemplar" :-) ja seetõttu polnud vaja stseenide topeltläbimängu teha.

Aga et nii paljud puudusid, siis kulusid vahepeal marjaks ära Heli asendused nii Leise kui Agaate-preili osas, ja vahepeal luges veel Raivo ise kah puuduvate osatäitjate tekste.

Täna oli ka Tõnu, kes meil mängib saja-aastast eidekest, ja pisikesed lapsukesed, kellele pandi seelikud selga ja kes tulid vanamutikeste linnukeste koogipuru ära sööma, ja keda me siis peame keppidega minema udjama.

Kell kaheksa algas Turu tn. keldrisaalis Vilde teatri vene stuudio kontrolletendus "Parimad!", mida osa meie näiteseltskonnast vaatama suundus.

Teisipäev, 15. mai 2007

Esmaspäeval, 14.mail

Terve päev oli ilus ilm, päike paistis, oli soe ja kõik märgid näitasid, et Lutsu hoovis on väga hea proovi teha.
Aga kui kell hakkas lähenema kuuele, mil pidi proov algama, hakkas taevas pilve tõmbuma ja vihma tiberdama.
Matit ei olnud ja Imbit ka mitte. Ilma Imbita saanuks veel proovi teha, sest tema tuleb alles teises vaatuses, kuid ilma Matita on raske üldse midagi teha. Romerot kahjuks ei olnud, muidu oleks tema lugenud hr. Vestbergi osa. Siis luges Raivo ise Vestbergi, kuid arusaadavalt on niimoodi raske protsessi jälgida, kui ise peab ka teksti lugema.

Julia oli olemas ja tema pidi mängima sedapuhku taas pereprouat, sest ta sõidab ära ja ei tule enne laupäeva. Küllap sel ajal mängin mina pereprouat.
Algul ei lasknudki me end vihmast segada, kuid kui sadu päris tugevaks läks, siis tuli ikkagi proov katkestada.
Me olime kõik kostümeeritud, sest pidi tulema ka fotograaf, kes pidi meist pilte tegema plakati jaoks. Fotograafiks oli Mall Vahtre, kes üritas vihmasajus tabada hetki proovist. Kuid kui proov tuli katkestada, siis ronisime kõik rõdule, et üks ühine pilt teha. Vihmavarjuga maadeldes (kuni Raivo taipas ise džentelmenlikult vihmavarju hoida!) sai proua fotograaf meist mõned märjad pildid teha.

Pärast seda saatis lavastaja suurema osa rahvast koju, kellega polnud midagi peale hakata, siseruumidesse jäid need, kelle teksti oli vaja läbi võtta, põhiliselt tuli Zarubajevi ja Lücke teksti vaadata.
Vihmasadu on vabaõhulavastuse suur vaenlane. Eelmisel suvel oli meil selles mõttes väga hea"Vaeseid ja patuseid" teha, et katus oli pea kohal ja sajune ilm ei mõjutanud ei etenduste toimumist ega kulgu. Ka polnud vaja vaatajate pärast muretseda, kas vihmase ilma tõttu publikut tuleb või mitte.

Sel aastal on seis kurvem - ilmast sõltub päris palju, kuidas inimesed meid vaatamas käivad. Ka on proovide ja etenduste osas kehv, kui kogu aeg vihma sajab. Kui me iga kord saju tõttu proovid ära jätame, siis tuleb võib-olla ka esietendus edasi lükata? :-)

Ja kui me igal õhtul näiteks vihmasajus mängime, siis vettivad meie kostüümid küll väga ära, ei tea, kas järgmiseks päevaks ikka ära kuivavad? Eriti muretsen oma paksukese-kostüümi pärast - võib vaid ette kujutada, mida tähendab sellega paduvihma käes olla! :-)

Jääb vaid üle loota, et meile ilusaid ilmu antakse!

Esietenduseni on jäänud tänasest 11 päeva.

Pühapäeval, 13.mail

Pühapäeval oli õnneks ilus ilm. Proov algas kell 19.30, seega umbes sel ajal, mil hakkavad toimuma meie etendused.
Arvatavasti mängis rolli nii hilisem kellaaeg kui ka pühapäevane päev, aga liiklusmüra oli oluliselt vähem kui tavaliselt proovides.

Sedapuhku oli taas kohal ka Mai, kes oma põhitöö tõttu saab meid vähe külastada, kuid kui tuleb, siis lööb korra majja (proovi ajal pealtvaatavad näitlejad ei räägi! tahapoole pole kuulda näitleja häält! jnejnejne).
Tänu Maile saime Vanemuisest suuremal hulgal vanu parukaid, mida seal enam ei kasutata, aga meile kuluvad marjaks ära.

Parukate proovimine tekitas rõõmsat elevust, neid takutuuste seati nii juusteks kui habemeks. Romero oli pikkade sorakil juustega ja pika habemega Anderson - igavene üliõpilane!

Vanamutikestele sobisid parukad hästi, Sander tegi läbi totaalse muutumise.

Ave proovis ühte ja teist parukat, aga arvas lõpuks, et ehk piisab ka ainult mütsikesest. Müts oli hea, harmoneerus hästi tema kleidiga.:-) Ave oli leidnud enda rolli tarvis väga hea liikumise. Raivo oli kogu aeg hädas, et Ave on liiga noorusliku liikumisega ja kõnnib liiga kiiresti. Nüüd oli Ave leidnud väga vahva kõnnaku koos insuldijärgse halvatud käega - super! Ja muidugi oli hoopis teine asi teha proovi kostüümides, roll tuli tunduvalt tõetruum! :-)

Eriti hea nägi välja Kristiina kübara alt tolknevate pikkade salkudega, küüruga ja tavalisest lopsakama olemisega, mis oli saavutatud kleidi alla peidetud baleriinikleidiga ja kunsttagumikuga. :-)

Mina suutsin endale leida erinevad parukad vanamutikese rolli jaoks ja pereproua osa tarvis. Suurest peeglist polnud küll võimalust oma muutunud imidžit näha, kuid piisava ettekujutuse abil võisin küll arvata, et mind on raske ära tunda - ma vähemalt loodan.

Olen jätkuvalt vaimustuses oma korpulentsest kerest, aga ma arvasin, et selleks, et kaltsukast sobivaid rõivaid otsida, peaksin ma korpulentse kerega poodi minema, muidu ma küll ei oska arvata, mis mulle selga passida võiks ja mis ei lähe mitte. No riiete suurus peaks ilmselt olema XXXXXL, vana aja mõõtude järgi ca nr. 60.

Vanamutikese rolli tarvis kogun vanu sukkpükse, näis, mitu paari neid jalga peab ajama, et matsakamaid jalgu saada. Aga kõige peale oleks vaja selliseid häid puuvillaseid sukki, mida ma lapsepõlvest vanaemal mäletan.

Vanamutikese paruka valik oli must ja valge, ma ei jõudnud otsusele, kumba kasutada. Teiste arvates oli valge parukas parem.
Mai õpetas, kuidas parukaid parandada ja kuidas neid kinnitada, et nad ka peas püsiksid, ning aitas mul taha krunni ka sättida. Ma ise küll väikesest peeglist ei näinud, aga teiste arvates sobis see mulle hästi. Mul ehk pole isegi rätikut või kübarat pähe vaja.

Olegi ei olnud, ehkki ta pidi sellesse proovi tulema. Romero tegi alguses tema rolli, ta on meil püstolasendusnäitleja - keda parajasti proovis ei ole, selle osa mängib Romero, et teised saaksid omi osi mängida.
Heetet mängis Ursula, pereprouat Julia. Julia läheb teisipäeval ära ja tuleb tagasi nädala lõpus, seetõttu oli temal vaja osa harjutada. Julial on tekst kenasti peas, aga meie rolli puhul on vaja veel mõelda tegevuste peale. Mati lubas meile organiseerida lauakese ka rõdu alla, siis on meil seal võimalus askeldada ja oma toimetusi teha.

Kuna seekord algas proov hilja, siis tehti läbimängu vaid üks kord ja juba pool kümme mindi laiali.

Reede, 11. mai 2007

Reedel, 11. mail

"Vaikse nurgakese " proov 10. mail

Eile (10.05.2007) oli taas proov. Ilm oli meie poolt, oli kuiv ja isegi päike paistis. Proovi alguses ei olnud Ursulat ja mind kohal, siis tegid esimest vaatust Piret ja Julia. Jaanus oli olemas, nii said mõlemad Heeted Jaanusega koosmängu proovida.

Imbi oli endiselt aktsioonis oma norsatustega (Bengaalia ematiiger!), see oli jätkuvalt naljakas!
Mina ja Ave pidime endiselt karjuma maksimaalselt valju häälega, mulle hakkab tunduma, et ma peaksin proovides oma häält natuke säästvamalt kasutama.

Järgmistes proovides tahab lavastaja meid kostüümides näha, tema sõnul annab see rollile väga palju juurde. Seda ma usun, et hoopis teine tunne on mängida mul paksukesekostüümis, siis on kõnnakud ja liigutused hoopis teistsugused. Ja oma isiklikku keppi on mul ka hädasti vaja... ei saa ju kogu aeg teiste peale loota ja seda kogu aeg laenata! :-)

Kristiina sõnul oli kunstnik Silver Vahtre palve, et kõik muretseksid veel endale sobivaid kostüüme, kui ta ise 21. mail tuleb, siis saab ta veel kostüümid üle vaadata, kohendada kus vaja, lisada, mida vaja, ja näpunäiteid anda.
Mul endal ka vaja vanamutikese tarvis kostüümi kombineerida.... Pereproua rolli jaoks on kleit olemas, ehkki teda on vaja natuke pikemaks teha.
Pühapäevaks (13.05) lubas Kristiina tuua parukaid, neid on hädasti vaja, eriti minul, kel on mitmevärvilised juuksed! Ja mul oleks vaja kahte parukat - ühte pereproua osa jaoks ja teist vanamutikese rolli tarvis.

Eile sai esimest osa kaks korda läbi teha kahe erineva osatäitjaga (Piret-Ursula ja Julia-Aire), selleks kulus üle kahe tunni, teist osa jõuti vaid korra teha, sest paraku hakkab ikka niisama istudes ja passides külm. Ja ehkki Raivo arvas, et teeks lihtsalt vahelesegamata läbi, siis sellest ei tulnud küll midagi välja, parandusi ja täiendusi tuli pidevalt.
Andersoni-Heete armastusestseenis püüdis Piret kasutada sama võtet nagu eelmises proovis Ursula Romeroga, aga siin oled kaalukategooriad natuke erinevad ja Jaanus osutus Piretile süllehaaramiseks liiga raskeks. :-) Ja Jaanus ei tahtnud oma seljaga riskida. Aga elevust tekitas see üritus küll! :-)

Raivol tuli muidugi proovi käigus huvitavaid ideid. Näiteks arvas ta, et Agaate-preili võiks Lückele otsa komistades talle kastekannu tila tagumikku torgata ja Lückele selga ronida. Selga oli Kristiina lõpuks nõus ronima, aga keeldus kategooriliselt Peetrile kastekannu tila tagumikku ajama. Raivo ise tegi seda näitlikult ja Peetri reaktsioon ei jätnud kahtlust, et ta tegi seda vägagi tõeliselt! :-)

Esietenduseni on jäänud 15 päeva.

Neljapäev, 10. mai 2007

Veel eilsest proovist (09.05.2007)

Lisaks...

Kisast ja sõimlemisest oli juba Kristiinal juttu, et see on justkui Vilde teatri suvelavastuste kaubamärgiks kujunenud, aga seda on tõesti väga palju! See on lavastajal muidugi taotluslik, et vaikne nurgake on tegelikult täielik põrgu, aga ma pean küll ütlema, et see pidev karjumine viimse vindini keeratud häälega on kaunis väsitav ja tekitab peavalu. Vaene Anderson (olgu siis Jaanus või Romero), kes kahe karjuva muti vahel istub! :-)

Minu puhul oleks abi õigest tehnikast, kuidas häält kasutada, sest proovi lõpuks karjun ma muidu lihtsalt oma hääle ära. Raivo sõnul tuleb see sellest, et ma ei hinga õigesti sisse. Ega mulle see tohutu karjumine ei meeldi, aga eks ma usaldan selles osas lavastajat - kui tema ütleb, et see on vajalik ja kõlab väga hästi, eks ma siis teen seda rolli niimoodi.

Ja tõsi on ka see, et vaiksemat häält selles aias ei kuulegi, sest liiklusmüra segab oluliselt kuulamist. Näiteks kui Heete ja Anderson on ühel pool ja "tudlitavad" mutikesed on teisel pool, siis tegelikult ei kuule nad üksteist, ehkki sünkroonsuse mõttes oleks see vajalik.
Tegelased, kes peavad mingil kindlal hetkel ilmuma, ei pruugi üldse märgusõna kuulda, kui see öeldakse pisut vaiksemalt või kui juhtub nt. mõni kiirabiauto huilgamise saatel mööduma ja kogu teksti neelama.

Raivo vaatab ikka mureliku näoga lillepeenraid ja loodab, et lilled on meie etenduste ajaks ära õitsenud. Eks me ise anname ka oma panuse selleks, et lilled kiiremini "närbutuksid" - meie Romeroga oleme eriti agarad kaevajad, Kristiina on lausa meeleheitel, kui labidad meie käes on. Kardab, et meid aetakse aiast minema ja ei lubatagi etendusi teha.:-) Mis võib ka vabalt juhtuda! :-)
Julia ja Jaanus on intelligentsed kaevajad ja ei loobi mulda laiali ega tee kaevetöid nii hoogsalt, aga mina ja Romero oleme lillepeenra kallal väga vihased tegijad!

Neljapäeval, 10.mail

Üha huvitavamaks läheb...

Eilne (09.05.2007) proov oli jälle väga põnev ja naljakas. Kuna Jaanust ei olnud, siis mängis Andersoni osa jälle Romero. Ta tegi seda teist korda. Juba esimesel korral pälvis ta ülejäänud näiteseltskonna naeru, eile oli ta taas nii naljakalt lahendanud mõned stseenid, et tundus, et Romero võikski jääda Jaanuse kõrval dublandina seda osa mängima. Eriti vahva oli see lähenemine, et tegelikult on Romero esituses Andersonist saanud hoopis teine mees, kui ta Lutsu silme läbi nähtult oli. Romero on mänginud ta petisest luhvtivennaks, ja see on ootamatu, kuid väga huvitav rollilahendus. Mõnes kohas on ilmselget ülemängu (millele Raivo ka tähelepanu juhtis), kuid isegi ilma selleta on Romero mäng naljakas.

Oleg sel nädalal puudub, aga kuna Peeter ilmus proovi vaatama, siis sai ta kohe Lückena rakendust, ja tema mäng meeldis Raivole niivõrd, et ta andis kohe käsu Peetrile osa selgeks õppida.

Eile oli ka Piret kohal, ja et ka Ursula oli olemas, siis tuligi Raivole mõte teha kõik stseenid mõlemate dublantidega läbi. Nagu Kristiina on oma kirjutises välja öelnud, ei ole Vilde ajaloos seda varem olnud, et ühes lavastuses on nii palju dublante. See kõik tähendab topelttööd, kuid tulemus saab põnevam - erinevad inimesed mängivad ju erinevalt.

Lavastaja sõnul hakkavadki nüüd proovid niimoodi välja nägema, et mõlemad dublandid saavad vaheldumisi mängida samad stseenid läbi, sest tükk on lühike ja ajaliselt ei ole see väga kurnav, üsna normaalne on proovi teha kolm tundi. Rohkem ilmselt ei jõuaks, siis hakkab produktiivsus kaduma, tähelepanu hajuma, inimesed väsivad.

Eile tuli lavastajal Imbi rollile väga huvitav leid - norsatused sissehingamisel! See tegi meile kõigile kohutavalt nalja, Imbi ise kartis, et kui rahvas selle peale itsitama hakkab, siis ei saa ka tema pidama ja purskab naerma. Seda lubas ta kodus harjutada, et need norsatused siis perfektsekt välja tuleks - nagu tõelisel ematiigril ikka! :-)

Igal korral lisandub huvitavaid nüansse ja uusi leide, seetõttu on proovides naeru ja nalja tublisti, igavaks ei lähe. Põnev endalgi, milline on lõpptulemus.

Esietenduseni on jäänud 16 päeva.

Vaiksest nurgakesest

Kirjutan ka mõned oma tähelepanekud proovide kohta. Päris lõbusaks on kogu asi kujunenud, kui nüüd ainult ilmad paremaks ja soojemaks läheksid. Üks on küll Vilde teatri ajaloos uus asi - nii palju dublante ei ole meil üheski lavastuses olnud. Sellega seoses venivad proovid pikaks ja kõik peavad hirmus kaua ootama. Huvitav, kas alles praegu meiega liitunud näitlejad ikka suudavad endale teksti pähe õppida? Praegu käivad paljud alles tekstiraamatud näpus ringi ja esietendus on juba kohe-kohe ukse ees. Aga küllap nad saavad...

Kohati läheb päris segamini, et kes nüüd keda mängib, kuna osad näitlejad teevad mitut rolli vaheldumisi (Julia ja Aire nii majaproua kui vanamuti rollis), vahepeal käivad puuduvate näitlejate teksti lugemas ka täiesti suvalised inimesed. Mina, vanamutt Agaatena, ei tea enam, keda sõimata ja nii ma sõiman valimatult kõiki kes parajasti ette satuvad :) Mis nad siis tulevad meie õuele lilli nuusutama!

Vaikne nurgake on tõeliselt "vaikne" nurgake, sest igal pool käib üks kisa ja sõimlemine. See on millegipärast juba nagu Vilde teatri kaubamärgiks saanud, et suvelavastustes tuleb hirmsasti üksteise peale karjuda. Aga ega seal Lutsu maja aias muidu hästi teksti ei kuulekski. Nii et näitlejate hääled saavad kõva trenni.

Kuigi kõigil on omad tegemised ja hästi kiire ja vahepeal on tunne, et mitte ei viitsi proovi minna, on tegelikult jälle hästi tore see proovide aeg. Tasapisi tekib selline pere-tunne ja kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Loodame, et sellest tuleb jälle lavatükk, mida naudime me ise ja naudib ka publik. Jõudu meile kõigile!

Teisipäev, 8. mai 2007

Teisipäeval, 08.05.2007

Esmaspäevane (07.05.2007) proov

Olen küll üsna kaua viivitanud eilse proovi kirjapanekuga, aga mis parata, alati ei ole aega... Kuid mõned märksõnad tahaksin siiski üles tähendada.
Sel nädalal Olegi ei ole, see teeb proovid raskemaks, ehkki ka mõnevõrra lühemaks, mille vastu näiterahval vist midagi ei ole. :-) Küll aga teeb muret, kas Oleg on järgmiseks nädalaks teksti pähe saanud...
Järgmisel nädalal jällegi pole Imbit, kellel on ammu planeeritud nädal tervise parandamiseks.

Eile oli kohal Jaanus, kellega Ursula sai koosmängu harjutada. Kõik nende stseenid tuli põhjalikult läbi töötada, erilist huvi pakkus ülejäänud seltskonnale suudluse stseen, mida nad lubasid omavahel väga korralikult harjutada, harjutada ja harjutada, et see järgmisel korral võimalikult hästi välja kukuks. :-) Suudlusestseeni tegi nimelt raskemaks asjaolu, et Heete peaks Heinoga lavastaja nõudel väga jõuliselt ringi käima ja Heino mahaväänamine ei tahtnud koos kirgliku suudlusega hästi õnnestuda.:-)

Eile oli proovi vaatamas ka Silver, kes varustas meid kostüümidega, passitas ja hindas, kellele mis sobib, milliseid aksessuaare kasutada, millist kübarat ja kuidas kanda.

Minu soov oli nii majaprouana kui vanamutikesena olla korpulentsem ja jõulisem, selle vastu ei olnud ei kunstnikul ega lavastajal midagi. Miks ma tahan olla suur ja paks? Sest mulle meeldib, kui ma saan olla kardinaalselt erinev oma tavapärastest rollidest. Ei pea ju kogu aeg mängima sekspomme, eks? Ja on ju vahva, kui mind ära ei tunta! Selles lavastuses on vaatajatele nii mõnigi üllatus, sest selliseid osatäitmisi on lausa mitmeid, kus esmapilgul ei suuda tuvastada (loodetavasti!), kes mängib. Sellised rollid on nii Avel, Kristiinal, Julial, Sandril, Tõnul kui ka minul - ja minu arvates on see väga põnev! Huvitav on mängida kedagi sellist, keda veel varem pole mänginud.

Võib-olla pole hea mõte, et ma mõlemas rollis olen sarnase kehaehitusega, aga ei leitud ka vastuväiteid, miks ma ei võiks olla.

Sedapuhku sain mina mängida majaprouat ja oma häält ekspluateerida, nii et sülge pritsis! :-) Hm, ma olen võtnud jõulisema lähenemise, aga see on muidugi üsna väsitav... kas ikka tõesti mõni naine kogu aeg niimoodi karjub? See vist ei ole ka kuigi tõepärane.... Ehk peaksin mõne koha peal siiski natuke tagasi tõmbama? Aga kui lähtuda selles, et Julia ja minu rollilahendused peaksid olema erinevad, siis tuleks ilmselt kasuks, kui ma häälekam olen ja pidevat rahulolematust valjult demonstreerin. Sest Julia on leebem ja "proualikum" majaproua.

Noh, vaatame, igatahes on mul veel arenguruumi ja mõtlemisainet. Ilmselt meil kõigil.

Ja esietenduseni on "tervelt" 18 päeva! Või kõigest? :-)

Pildid.

Esmaspäev, 7. mai 2007

Pühapäeval, 06. mail

Eile oli taas proov. Ma tahtsin küll väga tubli ja operatiivne olla ja kohe eile kirja panna märkmed eilse proovi kohta, kuid mu koduarvuti vedas mind alt, jooksis kinni ja kustutas kirjapandu ära. Ja öösel ma enam ei jaksanud hakata uuesti kirjutama.
Teen seda nüüd.
Ehkki viimasest proovist oli möödas vaid mõni päev, tundus, nagu olnuks see väga ammu. Ilmselt oli asi selles, et viimaste proovide aegu on olnud ilmaolud nii kehvad, et õigest proovist pole midagi välja tulnud, samuti pole alati kõiki kohal olnud.
Seetõttu tundus eilne proov eriliselt rahvarohke, kõik olid kohal! Vabandust - Jaanus puudus...

Ilm oli õnneks väga ilus! Oli soe, ehkki päikese madalamale vajudes hakkas vilu ja külm puges riiete alla.
Eilses proovis sai Ursula esimesed ristsed Heetena ja ta oli väga tubli! Tekst oli peas, liikumised tulid töö käigus. Ehkki väga oluline oleks olnud Jaanuse kohalolu, sest just Andersonil on Heetega eriti palju koosmängu, aitas sedapuhku hädast välja Romero, kes oli õnneks juhuslikult kohal nagu klaver põõsas.
Majaproua rolli mängis eile Julia, ka temal oli tekst juba peas, seetõttu oli peatähelepanu pööratud liikumistele, minekutele ja tulekutele.
Ursulast ja Juliast võiksid tekstiõppimise operatiivsusest kõik eeskuju võtta, mina ise kaasaarvatud! :-)

Kuna Julia oli eile majaproua, siis olin mina, Aire, vanamutike. Laenasin Kristiinalt keppi, see oli väga paraja suurusega minu mutikese jaoks. Seda rolli luues on mul silme ees endisest korterinaabrist väga kerekas vanainimene, kes vaevaliselt liikus kepi ja mööbliesemete toel. Vaevalisuse osas on mul veel arenguruumi, ma vist liikusin liiga rutakalt, kepsakalt ja liiga pikkade sammudega. Ja kindlasti annab õiget tunnetust juurde ka Silveri muretsetud kostüüm.
Vanamutikese osas on vahva näha ka Sandrit!
Naljakaid stseene on oodata peaaegu pimeda preili Leisega (Ave), lavastaja näpunäidete järgi on kuuma vee palumised eriti koomilised.
Erlend sai eile esimest korda väliproovis enda rollilahendust näidata, varem on Andres mänginud.
Oleg ronis katusele, kus ta eile küll riideid seljast ei heitnud, kuid etendustes seda siiski lavastaja visiooni kohaselt peaks tegema.
Jäänud on vaevalt kolm nädalat! Ehkki asi hakkab ilmet võtma, on kõik siiski nii toores ja vajaks iga päev proove. See aga pole võimalik! Ja kui ühel nädalal Oleg ei saa üldse proovidesse tulla, siis jääb aega veelgi vähem, et kõigi osatäitjatega kõike läbi teha...

Esietenduseni on jäänud 19 päeva.

Signe tehtud pildid proovist.

Neljapäev, 3. mai 2007

Väike parandus

Jajah, ma võtsin varahommikul eelmises kirjatükis valjult sõna proovidest puudumise teemadel, pisut hiljem meenus mulle, et ega ma ise pole ka kuigi hoolsalt kohal käinud, eriti mis puudutab neid proove, mida tehti mitu kuud Turu tn keldrisaalis. Selle kohta on mul küll vabanduseks öelda, et ma ei käinud kohal vastavalt lavastaja soovile, aga teisalt pole mul õigust siis ka rääkida sellest, et proovides kohal ei käida! Kusjuures ma ju ei tea, kui paljud Turu tn proovides kohal olid, vahest oli osalus 100 protsenti, ja mina räägin, et inimesed ei võta proovidest aktiivselt osa!
Vabandan kõigi ees, keda tahtmatult ja mõtlematult oma sõnadega solvasin. Minu kommentaar puudutas viimaseid väliproove, varasematest kahjuks puudub mul ülevaade.

02.mail

Eile, 02.05.2007 oli ka proov Lutsu majamuuseumis, aga seekord pidime küll kasutama siseruume, sest ilm oli taas selline, mis ei võimaldanud väljas mängida. Lahke perenaine Liivi Rosenvald eraldas meile ühe toa, kus saime teksti läbi lugeda.
Kolm nädalat enne esietendust on küll naljakas (hm, kui see vaid oleks naljakas!) rääkida TEKSTI LÄBILUGEMISEST , aga esiteks oli meid kohal peale Raivo kõigest neli (Matti, Sander, Julia ja Aire) .... huvitav, kas teistele tundub, et kui esietenduseks kohale tulla, siis sellest peaks piisama? :-) Selge on see, et kindlasti on kõigil oma objektiivsed põhjused, miks nad ühel või teisel proovil ei saa osaleda, kuid etenduse õnnestumiseks oleks siiski oluline proovides kohal käia. :-)
Ja teiseks on kolm nädalat enne esietendust ilmnenud asjaolusid, mis nõuavad mõningaid ümberkorraldusi. Raivo Adlase sõnul püüab ta oma lavastustes mitte kasutada dublante (ehkki ta on seda olude sunnil aeg-ajalt ikka teinud), ometi on ta ka seekord sunnitud seda tegema. Kuna Piret hakkab kooli lõpetama, siis on ta väga hõivatud oma õppetööga ning ehkki temal on Raivo sõnul roll enam-vähem valmis, on siiski vaja selle osa peale kinnitada veel üks inimene, et etendused ikka kindlapeale saaksid toimuda. Selleks neiuks on tõenäoliselt Ursula, kui tal on võimalik oma asju niimoodi planeerida. Ees ootaks teda tohutult suur töö, sest on suur vahe, kas õppida roll selgeks kolme kuuga või kolme nädalaga. Aega on väga vähe ja tööd oi kui palju!

Veel üks muudatus puudutab perenaise rolli. Seda pidi algse visiooni kohaselt mängima Helve, kuid tema ütles kohe ära, et temal ei ole võimalik nii suures ulatuses oma aega kinni panna ei proovide aegu ega ka suvel. Siis soovis Raivo selles osas näha Kaid, kes esialgselt pidi mängima Lücke naist. Siis sai Lücke naise ossa Gaisa määratud ja Kai pidi mängima perenaist. Nüüd selgus, et ka Kai ei saa täie pingega pühenduda näitemängule ning tal ei ole võimalik kaasa teha.

Nüüd oli vaja teha kiire vangerdus ja Raivo määras sellele osale kaks osatäitjat - Julia ja Aire. Vaheldumisi hakatakse ka vanaprouasid mängima: kumb parajasti ei ole majaproua osas, see on siis muldvana saksa proua.
Nii et enne esietendust on olukord pehmelt öeldes keeruline: mitmel inimesel on vaja roll selgeks õppida väga lühikese ajaga (seda enam, kui ühele rollile on kinnitatud kaks osatäitjat, see tähendab ju veel omakorda topelttööd mõlema osatäitjaga...), vist veel kordagi ei ole proovis kohal olnud korraga kõik inimesed (aga see on meil tavaline!.... Oot, äkki esimesel õueproovil olid peaaegu kõik kohal??!! Jajah, ei saa siin midagi kriitikanooli loopida! :-D) ja väliproove on toimunud häbematult vähe - ilmataat ei ole paraku ka meie poolt.

Niisiis oligi eilne proov läbilugemisproov majaprouade rolli tarvis, kes ju tegelikult alustavad suisa A-st ja B-st. Mõlemad rollilahendused peaksid Raivo arvates olema täiesti erinevad ja enam-vähem nii see ka läbilugemisel kujunes.
Järgmine proov on pühapäeval, 06.mail. Loodame, et siis on kuivem ja soojem ilm, mis võimaldaks õues korralikult proovi teha. Ja loodame, et ka kõik osatäitjad kohale jõuavad! :-)

Kolmapäev, 2. mai 2007

Peaaegu lumi vaikses nurgakeses

"Vaikne nurgake" tegutseb vaatamata talveilmadele!

30. aprillil oli tõeline talveilm: lund sadas, vinge tuul sasis hiirekõrvus puid ja vapraid nartsisse, välisõhu temperatuur püsis nulli ringis. Sellest hoolimata oli väike näiteseltskond Lutsu majamuuseumi aias kohal.
Praegu ei saa enam proove ära jätta, sest eelmisel esmaspäeval(23.04) juba jäi proov ära vihmase ilma tõttu, kuna paratamatult kannatab maja sisemus seetõttu, et me tassime õuest sisse ja seest õue trampides pori tuppa.
Selgi korral oli kahju välisjalatsitega toas tatsata, kurb oli näha puhastel põrandatel ja treppidel musti jälgi... Ja nii jääb igal korral meist maha mustus, mida hoolas perenaine peab hakkama koristama.

Niisiis oli kohal väike osa näiteseltskonnast (Piret, Ave, Mati, Imbi, Oleg, Sander, Andres, Aire, Jaanus, ja muidugi Raivo), aga midagi saime ikka tehtud.

Silver oli toonud hiiglama armsa paksukesekostüümi, millesse mul oli au end sisse suruda ja millesse ma paugupealt ära armusin! Kuumal suvepäeval on sellega ilmselt palav, aga sel päeval oli see küll väga paslik kehakate! Ja ma lausa nautisin oma lopsakat olekut! Uhke must kleit selga ja väärikas vanaproua missugune!
Järgmiseks esmaspäevaks (07.05) lubas Silver veel tuua kostüüme ja palus ka kogu näiteseltskonnal oma kodusesse rõivakappi vaadata sellise pilguga, mis võiks sealt osatäitjatele selga sobida.

Maja veranda katusele oli ilmunud tore rõdupiire ja laudpõrand, nüüd on seal mugavam liikuda ja mängida.
Lahke majaperenaine oli külma peletamiseks valmistanud suure kannutäie kuuma teed, kuid paraku polnud kellelgi aega seda nautida...

Kuna mitmeid näitlejaid polnud kohal, siis tuli mõnedel kohalolijatel lugeda puuduvate näitlejate osi ning proov toimus lühendatud korras, s.t. osad stseenid jäid vahele. Kuid et ilm oli külm, siis polnud kellelgi selle vastu midagi, et juba veerand kaheksa proov läbi sai. Ainult muusemiproua oli kurb, et keegi ei tahtnud end toas soojendada ja kuuma teed juua.