Kuvatud on postitused sildiga tegelased. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tegelased. Kuva kõik postitused

teisipäev, 10. veebruar 2015

Krutskimees Nikulin

Minu tutvus Peetriga algas „Tagahoovi „ päevilt 2004.aasta kevadest. Tema oli alatine naljamees, viskas vimkasid ja oli oma nakatava huumorimeelega ikka seltskonnahingeks. Iial ei jätnud ta krutskeid tegemata, kui selleks juhust oli – tema leidis võimalusi alati. :)

Peetri hoomatav sarnasus nii välimuselt kui naljaviskamiselt Juri Nikuliniga oli talle andnud hüüdnimeks Nikulin. Tema leivanumbrid olidki ikka estraadivallast – estraadi ta armastas ja see kukkus tal vaimustavalt välja – juba tema miimika mängis hästi kaasa ning seda teadis ta väga hästi, ekspluateerides enda omapärast välimust igal võimalikul moel. See oli tema võimas pluss, mis võimaldas lavastajatel pakkuda Peetrile põnevaid rolle – teda kui andekat karakternäitlejat kutsuti sageli erinevatesse truppidesse, lavastustesse ja filmidesse. Oma rollide eest pälvis ta tihti tunnustusi, viimastel aastatel oli ta pühendunud enim estraadile ning vedas huumoriklubi Kihva, kus tegi ise kaasa nii lavastaja kui näitlejana. Peetri eestvedamisel on juba aastaid osaletud üleriigilisel konkursil „Maamees muigab“, kust Peeter on alati rikkalikult preemiate ja auhindadega pärjatult tagasi tulnud.

Veerand sajandit näitlemist, neist 20 aastat lisaks estraadi –see oli Peetri elu, mida ta armastas. Ta oli sündinud näitleja. Ehkki pidanud oli ta erinevaid ameteid – kokk, laohoidja, kasvataja, ekspediitor, kooli näiteringi juht, huvialajuht – usun, et kõigis neis ametites on ta ennast teostanud ka huumori ja näitlemisande abiga. Tema lihtsalt ei osanud teistmoodi – see oli tal kohe veres! Peeter ja nali käisid kokku nagu särk ja püksid! :)

Ei kujuta ette, et Peetrit poleks olnud Vilde Teatris – ilma temata olnuks olema kõik vaimustavad rollid, olnuks olemata tema vaimukad „pärlid“ ja hooliv soojus. Elu polnud teda küll hellitanud, aga tema lõputu positivism ja ka raskustest hoolimata huumorimeele säilitamine olid tema vaieldamatuteks tugevusteks. Peeter oli Vilde Teatri alustala ja raudvara – suur õnn, et oli au teda tunda ja temaga koos lavadel mängida.

Kindlasti ei tahaks Peeter, et teda saadetaks ära murest murtult, pigem meeldiks talle nali ja naer ning must huumor surmateemal. Üks, mis kindel – me oleme õnnega koos, et tundsime Peetrit. Niisugust annet kohata ja temaga koos näidelda on suur rõõm.

No ja olgem ausad – kõik suured andekad komöödianäitlejad on ju surnud, nii ei saanud Peetergi siia kauemaks jääda, nemad seal ei saa ju ilma Peetrita hakkama. ;)

Ma olen kindel, et seal teiselpool ei jäta Peeter juhust kasutamata, et nalja visata ja koos suurte staaridega üks võimas komöödiaetendus maha mängida. :)

Hüvasti, Peeter!

Aireééééé

 
Kingsepp Kapral "Tagahoovis"



teisipäev, 6. september 2011

5 : 0 AIRE KASUKS



Vilde teatri parim(aid) näitleja(id) Aire Pajur saab täna ...-aastaseks.

Avalöögiks krutskiline Olaf Kopvillem:

„Küll juubilari tegudele palju sõnu pühendas,
nii osavasti ennast nende tegudega ühendas.“


Niisiis.

1 : 0

Aire on sündinud, suurepärane ja suure tähega Näitleja. (Mina pole üldse näitleja.)

Ta võib mängida tõepoolest kõike ja kõiki. (Saladuskatte all poetan, et kõige rohkem meeldib talle kehastada lapseootel naisi.)

Veendutagu ja tehtagu järele:

http://www.vildeteater.ee/aire.html

Mina paneks Aire kohe „Vanemuise“ lavale. Ea poolest sobiks ta oivaliselt Merca ja Külliki Saldre vahele, andest ma parem ei räägi. Aga õnneks on riigi- ja profiteatri spetsialistidel aru peas. Nii võimast näitlejat ei saa ometigi konveieril lamestama hakata.

Aire on mänginud neljas minu näidendis ja kõigis kolmes minu lavastuses. (Mul pole midagi vastu panna.)

Mul on sügavalt hea meel, et temasugune tipp-näitleja on nõustunud minusuguse titt-lavastajaga koos töötama. Minu esimese lavastuse („Valgusetegu“) proovide lõpusirgel lausus Aire mulle väga toetavad sõnad, mille fikseeris ka kohaliku kultuslehe kultuurireporter: „Lavastaja on kõvasti arenenud.“

Kõigele lisaks on Aire Vilde teatri teokas direktriss. Siiani küll mitteametlik. (Mina pelgalt lavatööline ja lavatagune statist.)

2 : 0

Aire elab kuurortlinnas Elvas. (Mina ainult Elva eeslinnas Tartus.)

Kahtlemata on ta Elva Sinilinnu Harrastusteatri võtmeisik ja juhtfiguur.

3 : 0

Aire on hea ja kuldne inimene. (Mina aga paharet.)

Ega ta ilmaasjata ei kehasta Singeri „Patukahetsejas“ sootut Head Tungi. Lisaks tilluke lootusekübemeke, et korrakski vabaneda tema naiselikkuse võlust. Aga – lootusetu, unista(ge) edasi.

4 : 0

Aire on Naine. (Mina kõigest mees.)

„Naised on tugevamad ja targemad kui mehed“ ja „mees on naise esimene laps...“ (Gunnar Aarma).

5 : 0

Aire on innukas ja andekas noorkirjanik. (Mina üksnes tüdinud vanurkirjanik.)

Tema debüütnäidendit „Halb ema?“, mida Aire ka ise esitab, pärjati XI Külateatrite festivalil Jõelähtmes (2011), XVI Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel Rannus (2011) ja XIII õpetajate üleriigilisel teatrifestivalil „Sillad“ Viljandis (2010) kõikvõimalike preemiatega.

NB! Sünnipäevaetendus toimub reedel, 9. septembril 2011 kell 19 Elva „Sinilinnus“.

Aire tähetund kestab ja tähelend jätkub!

Õnne sünnipäevaks, Aireee Bažuuur!!!

Tänulikult

Jüri (Kaldmaa)

reede, 29. jaanuar 2010

Suur Juht ja Õpetaja


7(0) fakti Raivost


Et Sina, Raivo, saad pühapäeval 70?! Naera ise oma nalja. Sulle on kuuskümmendki palju pakkuda.

1. Sa oled lavastajana ajanud ja ajad (järje)kindlalt edasi eesti asja. Toonud lavale nii surnud klassikuid (eriti Lutsu ja Raudseppa) kui ka elavaid – igal juhul „kahtlasi“ ja peavoolu mittekuuluvaid – autoreid nagu Aapo Ilves, Andres Lill, Hendrik Lindepuu, Veiko Märka, Jan Rahman jt. Mul on suur au selles rivis seista.

Sa oled näitlejana kehastanud Belskit ja Firssi, Kreutzwaldi ja Köögertali, Jörgen Tesmani ja John Gabriel Borkmani, Karl Moori ja tsaar Aleksandrit. Galerii missugune!

2. Sa oled Suur Juht ja Õpetaja. Vilde Teatrit pean silmas. Sinuta seda näitemänguseltsi ei oleks.

3. Sa oled palju inimesi (loe: harrastusnäitlejaid) õnnelikuks teinud: Tartus, Elvas, Palamusel, Räpinas, Tabiveres, Kallastel... Sa võid suvalise inimese tänavalt laval huvitavalt mängima panna. Säärast oskust pole teps mitte igale näitejuhile antud.

4. Sa oled lavastanud kaks korda Madis Kõivu „Tali“: 1996 „Vanemuises“ ja 2007 Palamuse Amatöörteatris. Võtke heaks või pange pahaks, kuid Palamuse ja Tartu amatöörid andsid „Vanemuise“ proffidele silmad ette.

5. Sa oled väsimatu. Mina, kes ma võiks Sulle poja eest olla, ei jõua ära imestada-imetleda Sinu energiat, kõikjale ning kõige jõudmist ja heatahtlikkust. Anna kübeke mulle ka.

6. Sa oled ütelnud mulle kaks lauset, mis on muutnud mu elu. Me otsime jumalaid kirikutest ja taevastest. Ometi võib killuke neist kõndida siinsamas meie kõrval.

7. Sa oled... Sa oled! Ülejäänud 63 fakti ei mahu paraku ära.

Palju õnne, Raivo!

Jüri Kaldmaa


KOGU VILDE TEATRI TRUPP ÜHINEB ÕNNITLUSTEGA!!!


http://www.tartupostimees.ee/?id=218256

kolmapäev, 13. juuni 2007

Ja viimaks


Meie etenduse Grand Old Lady. Sada aastat on temast teinud vaikiva monumendi inimese surelikkusest.
Kõige vaiksem kuju meie "Vaikses nurgakeses".

Kits kärneriks


Teisisõnu on sattunud Vestbergide aeda vana jobudik, kes aiapidamisest suurt midagi ei taipa. Muuseas on ta kalossikarjane, kelleta etendus lihtsalt pooleli jääks.
Lubage esitleda: see on hr. Padrik!

Üks meie Heetedest


Vaadates, kuis uje Andersson Heetet tüütava plikana võtab ning Rein temas naist näeb, siis võib mõelda, et seesinane näitsik sinna kahe vahele mahub. Isepäine, ettearvamatu ja hellitatud, nagu üks musterpere hellitatud ainusündinu ikka. Heete tekitab äratundmise:
Kasv on kinni jäänd,
Kasv on kinni jäänd,
Vistrikuteta end peeglis näen,
Valed peidetud,
Tõde peidetud,
Kinderstubest välja heidetud,
Jumalaga puberteet,
Jää Jumalaga puberteet...

Vanamutt Vol.4


Etenduse koloriitsemaid kujusid. Mõistab ühte sõna, kuid seda esitab omamoodi kaunil häälel. Ülejäänud ajal suudab teha nägu a la "sööge mind kärbsed" või suisa magab a la "kärbsed lennake mulle suhu."

Järjekordne vanamutt...




...meie gerontide kollektsioonist. Tema eripäraks on peavärisemine ja absoluutne mittekuulmine. Lavastuseväliselt võib öelda, et sellise taseme saavutamiseks murdus kaks keppi ja läbi sai põetud kaelavalu.

neljapäev, 7. juuni 2007

Viiulikuntstnik Andresson


Küge matemaatik. Midagi tänapäeva arvutifriigi eellase moodi. Ainult et arvuti klahvide klõbistamise asemel kääksutab viiulit. Eluvõõras kontvõõras siin vaikses nurgakeses.

reede, 1. juuni 2007

Isand Vestberg



Raamatupidaja Vestberg on hõbekõri ja muidu kõri. Joviaalne aasija, kellest ei sõltu midagi ning kes ei karda mitte kuraditki. Noh ämma küll ja naist ka ehk natukene. Ja kui midagi peaks juhtuma, siis saab öelda donkihotlikult: kuri saatus kiusab mind.

Ars longa vita brevis est


Meie kuntstnik Silver on leidnud õige elukutse. Saab suremata kuulsaks Vilde teatrit arendades ja kunstipoolt kureerides.

Kohvitante


Endine mõisaproua Lücke on naisterahvas, keda ei kohuta oma abikaasa tegemised. Alati tuleb jääda vaikseks ja vaoshoituks. Ka on tema sõnavaras huvitavaid leide: "vana ahv", "joob nagu vamm", "alla kullerdama".
Erinevalt oma mehest lilli ei suudle, kuid kohvi on alati valmis.

Kakoi tõ Pariis?


Öeldakse, et naistel ja meestel tekivad erinevad kortsud näkku. Meestel üle lauba ja naistel alates nina juurest. Tuleb see sellest, et naine käratab kulmu kortsutades mehele:"Kus raha on?!". Mees küsib imestades vastu:"Mis raha?"
Proua Zarubajev on ilmekas näide, kuidas naistele kortsud tekivad.

Kõige nooremad




Vilde teater austab teatri algusaegu, mil mehed ka naisi mängisid. Siin on meie järeltulev põlvkond. Kaks lahedat mehehakatist, kes edukalt mängivad Dusja ja Marusja osi.

teisipäev, 29. mai 2007

Iron Lady


Ega käbi kännust kaugele kuku. Pr. Bengaalia tütrena viljeleb Pr. Vestberg hüsteeriat ning omab abikaasa vastu lugupidamist siis, kui viimane surnuks on näägutatud.
Vaene Hr. Vestberg! Maul halten und weiter hören!

12 tooli


Vaadates Lücket ja tema tegemisi, võib ta liigitada Vorobjaninovi vennaks või siis äärmisel juhul onupojaks. Mõisad ja majad on läinud ning hing tuleb sees hoida. Ometi on Lückel tuhat korda rohkem vedanud, kui sellesinatsel vennal või onupojal. On olemas hea naine ja kindel töö peenmehhaanika lõhkumise alal. Võib juua, nagu vamm ning suudelda lilli...

Teere hommikuuuust!


Kuumaveehoolik, toolidelmagaja, tuvitädi ja muidu kurt vanamutt ning tagatipuks näeb vähe ka. Raha on, aga ei oska seda kasutada. Kuulub seltskonda, kelle igapäevaseks mureks on kasse taga ajada ning "tuuudli" karjuda.

Iseloomustus tema kohta:
"Kuulsite, mida see vana täi lubas teha? Ta lubas koju JOOSTA!!!"

Pr. Bengaalia Traubenberg


Kes teeb etenduses kõige koledamaid korskamisi, kuis ratsahobune? Kes suudab elegantselt hüpelda ning järgmisel hetkel väimeest ohjeldamatult peksta? Kellel on raudne tervis, et kõikidele haigustele ja vinstutustele järjekindlalt vastu astuda? See on võimukas ämmamoor Traubenberg!

Kena näitsik, kas pole?




Kahjuks me etenduses tema nägu eriti ei näe. On ainult näha see, mis akna kaudu redelist alla ronides pilku püüab.
Hr. Rein ise on pealtnäha rahul olnud.

Kõrgema klassi elukull...

...ning eluülikooli edukas tudeng Zaarubajev. Tema imepärane oskus võlgu juua ning naise kulul elada, on paljudele eeskujuks ka tänapäeva Eestis. Vaatamata kõigele on ta olnud kunagi hea restoranikokk.