Eile hommikul startis mitu näitlejate ekipaaži Paide poole. Pidime varakult kohal olema, et üle vaadata mänguplats ja teha kiire proov, sest kõik käigud on uues kohas teistmoodi. Pealegi mängis ju Romero hr. Andersoni, tema jaoks oli see eriti suur vastutus - mängida praktiliselt ilma proovideta.
Olgu öeldud, et mänguplats oli fantastiline! Milline mõnus sisehoov, kus on palju tuleku- ja minekuvõimalusi (uksed, rõdud) ning väga hea akustika!
Kiiruga käisime söömas-joomas ja siis kostüüümid selga ning prooviga võis alustada.
Me Kristiinaga tegime vanamuttidena lausa elavat reklaami Paide linna tänavail, koperdasime aeglaselt tuiates üle sõiduteede, õnneks auto alla ei jäänud! :)))
Vanamuttidele oli plussiks see, et meie ootepaik keldris võimaldas väga head kuuldavust ja nähtavust õuel toimuvast. Ega me ju Tartus polnud kunagi näinud tervenisti etendust, vahel isegi ei kuulnud, aga siin oli tänu heale akustikale kõik kuulda ja keldriaknast oli hea vaadata, mismoodi teised mängivad. Ja see oli lõbus!
Romero sai väga hästi hakkama! Eriti tore oli see, kui me ilma vaheajata edasi läksime teise vaatusega ja Romero ütles: "Aga millal ma siis teise vaatuse teksti õpin?!" Igatahes kui tal läkski mõni tekstijupp meelest ära, siis tuli ta sellest auga välja ja tema rollilahendus võimaldas ka sellist peataolekumuljet, nii et kõik oli väga vahva.
Suurim üllatus oli aga Raivolt, kes ütles, et energia poolest oli see parim etendus! Hurraaa!
Eks me ise tundsime end ka hästi, uudne olukord oli väga huvitav ka meie endi jaoks ja küllap me lustisime ise võõras kohas esinemist.
Majaperemehe ainsa toa hõivasime täiega, ta isegi laenas mulle oma keppi, sest olin selle koju unustanud ja peaaegu oleksin juba vihmavarju kepina kasutanud, aga õnneks lahenes mu apsakas soodsamalt.
Kuna Paides oli parasjagu Paide linna päev (või oli see mingi muu üritus?) ja rahvale oli korraldatud järjest igasuguseid üritusi, meie etendus ka nende ürituste hulgas, siis tuli meid päris kenake rahvahulk vaatama ja vastuvõtt oli soe.
Tore, et viimane etendus nii kenasti kulges ja oma erilise mängukohaga meeldiva punkti "Vaikse nurgakese" etendustele pani.
Pildid Paide esinemisest.
Kuvatud on postitused sildiga vaikne nurgake. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga vaikne nurgake. Kuva kõik postitused
pühapäev, 8. juuli 2007
reede, 6. juuli 2007
Neljapäeval, 05.juulil
Eilsel etendusel olid nii Mai kui Raivo ka üle hulga aja kohal. Rahvast nii palju polnud kui üleeile, kuid samuti olid hõivatud puudealused ja muud murulapid, seega ikka üle keskmise külastatavus.
Me küll püüdsime ekstra väga hästi mängida, aga Raivo polnud meiega üldse rahul. Kuid Mai arvates oleme palju edenenud ja mäng olevat palju parem kui siis, mil ta meid viimati nägi. Võta siis kinni!
Publik polnud ka seekord väga kaasaelav, kuid teises vaatuses siiski juba naerdi.
Kuskil naabruses grilliti liha, aga sellised aktsioonid tuleks küll etenduse päevadel ära keelata, sest vanamuttidel igatahes suu jooksis vett ja pidasime aru, et me võiksime ka tagaplaanil olles liha grillida, vahepeal jookseme lavale kuuma vee järgi ja kassi puu otsast otsima ja siis jälle liha juurde tagasi. :)))))
Vanamutt Sander teeb pidevalt trikke, kui ta just parajasti kirju ei söö või trips-traps-trulli ei mängi. Aga eile oli ka vanamuttidel Tõnul ja Sandril lisaks Leisneri muttidele ja Schlegeli mutile lõbu laialt mehiste elutarkuste õppimisega, ja siis nad korraldasid oma vanematele elukogenud kaaslastele eksami, kuidas on elutarkusi omandatud. Nalja oli palju! Isegi nii palju, et Leisneri mutt neelas tarkusi meeste kohta ka laiade rahvamasside ees... :)))))
Pole ometi võimalik, et see oligi viimane etendus?! Paraku sedapuhku siin Lutsu aias küll... Lõpus tänasime lahket pererahvast, kes nii vapralt talus võõraid inimesi ja karjumist oma majas ja aias, me ju olime hõivanud proovide ja etenduste ajal kogu maja ja pererahva isiklik elu oli ikka üsna tublisti häiritud.
Aga lahke perenaine avaldas lootust veel ka edaspidi meid nende aias näha, siis juba mõne uue etendusega.
Kuid laupäeval esineme Paides täiesti uues tundmatus kohas, kus sünnib ilmselt täiesti uus etendus, sest absoluutselt kõik on teistmoodi, tagatipuks mängib ka Jaanuse asemel Romero hr. Andersoni ja see tähendab juba täiesti uut kontseptsiooni.
Me küll püüdsime ekstra väga hästi mängida, aga Raivo polnud meiega üldse rahul. Kuid Mai arvates oleme palju edenenud ja mäng olevat palju parem kui siis, mil ta meid viimati nägi. Võta siis kinni!
Publik polnud ka seekord väga kaasaelav, kuid teises vaatuses siiski juba naerdi.
Kuskil naabruses grilliti liha, aga sellised aktsioonid tuleks küll etenduse päevadel ära keelata, sest vanamuttidel igatahes suu jooksis vett ja pidasime aru, et me võiksime ka tagaplaanil olles liha grillida, vahepeal jookseme lavale kuuma vee järgi ja kassi puu otsast otsima ja siis jälle liha juurde tagasi. :)))))
Vanamutt Sander teeb pidevalt trikke, kui ta just parajasti kirju ei söö või trips-traps-trulli ei mängi. Aga eile oli ka vanamuttidel Tõnul ja Sandril lisaks Leisneri muttidele ja Schlegeli mutile lõbu laialt mehiste elutarkuste õppimisega, ja siis nad korraldasid oma vanematele elukogenud kaaslastele eksami, kuidas on elutarkusi omandatud. Nalja oli palju! Isegi nii palju, et Leisneri mutt neelas tarkusi meeste kohta ka laiade rahvamasside ees... :)))))
Pole ometi võimalik, et see oligi viimane etendus?! Paraku sedapuhku siin Lutsu aias küll... Lõpus tänasime lahket pererahvast, kes nii vapralt talus võõraid inimesi ja karjumist oma majas ja aias, me ju olime hõivanud proovide ja etenduste ajal kogu maja ja pererahva isiklik elu oli ikka üsna tublisti häiritud.
Aga lahke perenaine avaldas lootust veel ka edaspidi meid nende aias näha, siis juba mõne uue etendusega.
Kuid laupäeval esineme Paides täiesti uues tundmatus kohas, kus sünnib ilmselt täiesti uus etendus, sest absoluutselt kõik on teistmoodi, tagatipuks mängib ka Jaanuse asemel Romero hr. Andersoni ja see tähendab juba täiesti uut kontseptsiooni.
neljapäev, 5. juuli 2007
Kolmapäeval, 4. juulil
Milline imeilus soe ilm, milline tohutu mass publikut, mida ma ei mäleta varasematest "Vaikse nurgakese " etendustest - super! Rahvast oli tõesti nii palju, et oli vaja leida lisakohti ja lisaks nendele istusid veel inimesed maas murul...
Eks see ikka nii kipub olema, et kui esimeste etenduste aegu veel mõeldakse, et küll jõuab vaatama minna, neid tuleb ju veel, siis viimaste etenduste aegu on rahvas tunglemas ja keegi ei taha värava taha jääda. Õnneks on hoovis ruumi küll ja kui ollakse valmis püsti seisma, siis mahub ju rahvast küll!
Aga - see, et on palju publikut, ei tähenda veel seda, et palju naerdakse ja rõõmsalt naljadele reageeritakse! Kas tõesti eesti inimesed ei julge naerda, kui neil on naljakas?! Või ei olnudki naljakas...? Me ei mänginud hästi...? :(
Raivo ütleks küll selle kohta, et see pole publiku viga, vaid meie viga, aga ma arvan, et ka publik ON väga erinev.
Kahju, et Raivo ise kõiki meie etendusi ei saa külastada, meile on oluline temapoolne tagasiside, et igal järgmisel korral jälle paremini püüda mängida.
Etendus kulges kenasti ja tavapäraselt, vahel küll oli probleem, et vanamutid ei kuulnud märgusõnu, sest kas räägiti liiga vaikselt või olid mutid ise hoos oma juttudega (tegelikult mutid lihtsalt EI KUULE hästi!!!) - aga õnneks ei toonud see kaasa suuri prohmakaid.
Mitme sõltumatu tavakülastaja hinnagul oli tegemist väga toreda etendusega, milles polnud mingit ülepakutust, vaid kõik oli omal kohal ja oli vahva meelelahutuslik vaatemäng.
Mulle muidugi meeldis eriti see, et tuttavad mind ära ei tundnud! SUPER! Suurim kiitus mu rollile!
NB! Suur kultuurihuvi võib vahel saatuslikuks saada! :))))
Eks see ikka nii kipub olema, et kui esimeste etenduste aegu veel mõeldakse, et küll jõuab vaatama minna, neid tuleb ju veel, siis viimaste etenduste aegu on rahvas tunglemas ja keegi ei taha värava taha jääda. Õnneks on hoovis ruumi küll ja kui ollakse valmis püsti seisma, siis mahub ju rahvast küll!
Aga - see, et on palju publikut, ei tähenda veel seda, et palju naerdakse ja rõõmsalt naljadele reageeritakse! Kas tõesti eesti inimesed ei julge naerda, kui neil on naljakas?! Või ei olnudki naljakas...? Me ei mänginud hästi...? :(
Raivo ütleks küll selle kohta, et see pole publiku viga, vaid meie viga, aga ma arvan, et ka publik ON väga erinev.
Kahju, et Raivo ise kõiki meie etendusi ei saa külastada, meile on oluline temapoolne tagasiside, et igal järgmisel korral jälle paremini püüda mängida.
Etendus kulges kenasti ja tavapäraselt, vahel küll oli probleem, et vanamutid ei kuulnud märgusõnu, sest kas räägiti liiga vaikselt või olid mutid ise hoos oma juttudega (tegelikult mutid lihtsalt EI KUULE hästi!!!) - aga õnneks ei toonud see kaasa suuri prohmakaid.
Mitme sõltumatu tavakülastaja hinnagul oli tegemist väga toreda etendusega, milles polnud mingit ülepakutust, vaid kõik oli omal kohal ja oli vahva meelelahutuslik vaatemäng.
Mulle muidugi meeldis eriti see, et tuttavad mind ära ei tundnud! SUPER! Suurim kiitus mu rollile!
NB! Suur kultuurihuvi võib vahel saatuslikuks saada! :))))
pühapäev, 1. juuli 2007
Reedel, 29.juunil
Ehkki hommikupoolikul sadas, jäi sadu pärastlõunaks järgi ja õhtupoolikul paistis isegi päikest! Nii et ilmataat oli igatahes meie poolt. Aga külm oli.
Kuid rahvast oli tublisti ja seekordne publik oli meeldivalt kaasaelav - naerdi palju ja reageeriti kõigile naljakatele kohtadele.
Lava taga rääkisime omavahel, kui palju annab ikkagi just seesama publikupoolne tagasiside meie endi mängule juurde - nii hea on mängida, kui näed, et kõik jõuab kohale, publikule meeldib ja ta väljendab seda igati.
Mina tundsin end sedapuhku taas kui kodus - nimelt oma tavapärases rollis. Kui hea oli jälle olla vanamutt, tõmmata üll oma paks polster, teha pähe oma kodune grimm ja nautida vanamuttide kohvilaua seltskonda! :)
Ja nii tore, et Julia on jälle tagasi!
Ja taas oli lõbus! Kogu etendus jooksis kuidagi väga hästi, publik nautis meie mängu ja meie nautisime nii mängu kui sooja vastuvõttu.
Ei julge küll öelda, et see just kõige mõnusam etendus oleks olnud, aga üks mõnusamaid kindlasti, kus tekkis meeldiv sünergia ja mängulust.
Kuid rahvast oli tublisti ja seekordne publik oli meeldivalt kaasaelav - naerdi palju ja reageeriti kõigile naljakatele kohtadele.
Lava taga rääkisime omavahel, kui palju annab ikkagi just seesama publikupoolne tagasiside meie endi mängule juurde - nii hea on mängida, kui näed, et kõik jõuab kohale, publikule meeldib ja ta väljendab seda igati.
Mina tundsin end sedapuhku taas kui kodus - nimelt oma tavapärases rollis. Kui hea oli jälle olla vanamutt, tõmmata üll oma paks polster, teha pähe oma kodune grimm ja nautida vanamuttide kohvilaua seltskonda! :)
Ja nii tore, et Julia on jälle tagasi!
Ja taas oli lõbus! Kogu etendus jooksis kuidagi väga hästi, publik nautis meie mängu ja meie nautisime nii mängu kui sooja vastuvõttu.
Ei julge küll öelda, et see just kõige mõnusam etendus oleks olnud, aga üks mõnusamaid kindlasti, kus tekkis meeldiv sünergia ja mängulust.
neljapäev, 28. juuni 2007
28. juunil 2007
Peaaegu kaks nädalat on möödas viimasest etendusest.
Nii vihmast etendust ei mäletagi!Täna õhtupoolikul hakkas sadama ja kui me enne etendust kogunesime, siis oli lootust, et sadu jääb järgi. Natuke jäigi. Siiski oli viimase hetkeni arvamus, et äkki ei tulegi rahvast. Kuid ilmnes, et suur hulk inimesi oli tutvumas Lutsu majamuuseumiga, nii alustasime siiski... Sellise ilma kohta oli ikka päris palju inimesi, kusjuures need, kes olid kohad broneerinud, jäid tulemata ja paremaid ilmu ootama.
Vihmase ilma puudus lisaks märjale on see, et nii vaatajatel/kuulajatel kui ka näitlejatel on raske teksti jälgida. Vaatajatel seetõttu, et nii enda kui naabrite keepide ja vihmavarjude sabin häirib kogu teksti kuulamist; näitlejatel jälle probleem märgusõnaga, millal on õige aeg ette astuda.
Ehkki vahepeal juba tundus, et vihm jääb järgi, otsustas ilmataat ikka enne lõplikku saju lõppu veel viimase spurdi teha ja kiire laussaju korraldada. Nii armas, et pealtvaatajad laiali ei jooksnud! Tõeliselt tore publik! Aitäh!
Meie olime ka tublid, hoolimata läbimärgadest riietest mängisime vapralt edasi. Õnneks meie vaprus aitas - vihm jäi järgi ja teine vaatus kulges õnneks juba selgema ilma saatel.
Suur probleem on vihmaga ka katuse-stseen teises vaatuses, sest Olegil on väga ohtlik märjal katusel laveerida. Õnneks läks kõik hästi.
Niisugust vihma me oma vabaõhuetenduste jooksul polegi vist saanud, ikka on ilmataat meid säästnud ja etenduse alguseks on ikka kuiv olnud. Kogemus igatahes!
Kõige hämmastavam oligi see, et rahvast oli päris palju! Väga tore!
Ja majaproua oli nii armas, et hoolitses meie eest vaheajal, et me ikka kuuma teed ja kohvi saaksime - see turgutus kulus igatahes ära! Lisaks sellele otsis ta meile käterätid soojenduseks ja kuivatamiseks ümber, tänu sellele oli soojem... vähemalt nendel, kel oli õnn viibida vahetevahel katuse all. :)
Vanamutikesed kahjuks pidid kõik aeg istuma väljas, neid tuppa ei lastud, enne kui Matti vaheaja välja kuulutas. :)
Proua Vestberg oli täna jälle Aire, Julia mängib homsest taas ise. Naljakaid nimesid oli täna kuulda.... :)))
Raivot ega Maid ei olnud täna ja väidetavalt olevat see tunda andnud... Kuigi meile endile tundus, et hoolimata vihmast andsime endast parima. :) Seda teeme me alati!!! :)))
Nii vihmast etendust ei mäletagi!Täna õhtupoolikul hakkas sadama ja kui me enne etendust kogunesime, siis oli lootust, et sadu jääb järgi. Natuke jäigi. Siiski oli viimase hetkeni arvamus, et äkki ei tulegi rahvast. Kuid ilmnes, et suur hulk inimesi oli tutvumas Lutsu majamuuseumiga, nii alustasime siiski... Sellise ilma kohta oli ikka päris palju inimesi, kusjuures need, kes olid kohad broneerinud, jäid tulemata ja paremaid ilmu ootama.
Vihmase ilma puudus lisaks märjale on see, et nii vaatajatel/kuulajatel kui ka näitlejatel on raske teksti jälgida. Vaatajatel seetõttu, et nii enda kui naabrite keepide ja vihmavarjude sabin häirib kogu teksti kuulamist; näitlejatel jälle probleem märgusõnaga, millal on õige aeg ette astuda.
Ehkki vahepeal juba tundus, et vihm jääb järgi, otsustas ilmataat ikka enne lõplikku saju lõppu veel viimase spurdi teha ja kiire laussaju korraldada. Nii armas, et pealtvaatajad laiali ei jooksnud! Tõeliselt tore publik! Aitäh!
Meie olime ka tublid, hoolimata läbimärgadest riietest mängisime vapralt edasi. Õnneks meie vaprus aitas - vihm jäi järgi ja teine vaatus kulges õnneks juba selgema ilma saatel.
Suur probleem on vihmaga ka katuse-stseen teises vaatuses, sest Olegil on väga ohtlik märjal katusel laveerida. Õnneks läks kõik hästi.
Niisugust vihma me oma vabaõhuetenduste jooksul polegi vist saanud, ikka on ilmataat meid säästnud ja etenduse alguseks on ikka kuiv olnud. Kogemus igatahes!
Kõige hämmastavam oligi see, et rahvast oli päris palju! Väga tore!
Ja majaproua oli nii armas, et hoolitses meie eest vaheajal, et me ikka kuuma teed ja kohvi saaksime - see turgutus kulus igatahes ära! Lisaks sellele otsis ta meile käterätid soojenduseks ja kuivatamiseks ümber, tänu sellele oli soojem... vähemalt nendel, kel oli õnn viibida vahetevahel katuse all. :)
Vanamutikesed kahjuks pidid kõik aeg istuma väljas, neid tuppa ei lastud, enne kui Matti vaheaja välja kuulutas. :)
Proua Vestberg oli täna jälle Aire, Julia mängib homsest taas ise. Naljakaid nimesid oli täna kuulda.... :)))
Raivot ega Maid ei olnud täna ja väidetavalt olevat see tunda andnud... Kuigi meile endile tundus, et hoolimata vihmast andsime endast parima. :) Seda teeme me alati!!! :)))
laupäev, 16. juuni 2007
15.juuni etendus
Lahe oli täna. Raivot ei olnud. Mitte just see ei olnud lahe. Lahe oli see, et meil vaatamas Liisi (vt. maniakk). Aus olla, siis närv sees oli hullem. Raivoga on seltskond juba harjunud, kuid Liisiga? Ikka mõtled, mida tema arvab ja kuidas mõtleb? Pealtnäha jäi ta etendusega rahule. Nii ta peale etendust ütles.
Väiksed muutused olid ka. Aire mängis Julia asemel Pr. Vestbergi. Isand Vestbergi arvates on tema tänane proua väheke leebem (ehk ka armastavam?).
Etendustes tuleb hetkel pikem vaheaeg. Järgmisi saab vaadata 28, 29 juuni.
Väiksed muutused olid ka. Aire mängis Julia asemel Pr. Vestbergi. Isand Vestbergi arvates on tema tänane proua väheke leebem (ehk ka armastavam?).
Etendustes tuleb hetkel pikem vaheaeg. Järgmisi saab vaadata 28, 29 juuni.
neljapäev, 14. juuni 2007
14. juuni etendus
Tundub, et me oleme enda arvates juba end nii sisse mänginud, et meid täna isegi Raivo juuresolek ei häirinud! :D :D :D
Ehkki tema arvates on meil veel arenguruumi (sisemist jõudu on vaja!), aga selle peale soovitasime meid meie enese teadmata põõsastest piiluma hakata, et meie ei teaks, et ta kohal on. :)
Etendused lähevad üha lõbusamaks meie endi jaoks, nüüd hakkame seda nautima, mida enam see meile omaseks saab... ja siis saab ta varsti läbi... Lausa kurb hakkab. :)
Esimese vaatuse ajal on rahvas tavaliselt vaoshoitum, kuid teise vaatuse ajal rahvas julgeb juba naerda ka. Ja naljakaid kohti jagub - norsakav Bengaalia ematiiger, uputus, katuse tõrvamine, Lücke striptiis katusel, Zarubajevi katsed preili Leisneri seelikut kaltsuks haarata...
Mõned pildid Ursulalt.
Ehkki tema arvates on meil veel arenguruumi (sisemist jõudu on vaja!), aga selle peale soovitasime meid meie enese teadmata põõsastest piiluma hakata, et meie ei teaks, et ta kohal on. :)
Etendused lähevad üha lõbusamaks meie endi jaoks, nüüd hakkame seda nautima, mida enam see meile omaseks saab... ja siis saab ta varsti läbi... Lausa kurb hakkab. :)
Esimese vaatuse ajal on rahvas tavaliselt vaoshoitum, kuid teise vaatuse ajal rahvas julgeb juba naerda ka. Ja naljakaid kohti jagub - norsakav Bengaalia ematiiger, uputus, katuse tõrvamine, Lücke striptiis katusel, Zarubajevi katsed preili Leisneri seelikut kaltsuks haarata...
Mõned pildid Ursulalt.
13.juuni etendus
Eilne etendus kulges ilma lavastajata. Ei tea, kas põhjus oli selles (:D) või oli muidu tore päev, aga meile endile tundus, et kõik jooksis suurepäraselt, publik võttis meid hästi vastu ja lavatagune meeleolu oli üle keskmise rõõmsam. Isegi nii rõõmus, et oli tegu meie naerupahvakute ohjeshoidmisega - seniilsed mutid mugisid üksteise võidu kompvekke ja mängisid trips-traps-trulli. Eriti seniilsetel ei õnnestunud sugugi võita... :D Aga muttidele pole midagi pahaks panna, nende seltsielu tahab ju ka elamist! :)
Kes pidi vihasena lavale minema, oli probleemi ees, kuidas vajalikku seisundit saavutada:), aga sellegipoolest läks etendus hoogsalt ja eduliselt, nagu hilisematest kiitvatest hinnangutest kuulsime.
Kes pidi vihasena lavale minema, oli probleemi ees, kuidas vajalikku seisundit saavutada:), aga sellegipoolest läks etendus hoogsalt ja eduliselt, nagu hilisematest kiitvatest hinnangutest kuulsime.
kolmapäev, 13. juuni 2007
Ja viimaks
Meie etenduse Grand Old Lady. Sada aastat on temast teinud vaikiva monumendi inimese surelikkusest.
Kõige vaiksem kuju meie "Vaikses nurgakeses".
Kits kärneriks
Teisisõnu on sattunud Vestbergide aeda vana jobudik, kes aiapidamisest suurt midagi ei taipa. Muuseas on ta kalossikarjane, kelleta etendus lihtsalt pooleli jääks.
Lubage esitleda: see on hr. Padrik!
Üks meie Heetedest
Vaadates, kuis uje Andersson Heetet tüütava plikana võtab ning Rein temas naist näeb, siis võib mõelda, et seesinane näitsik sinna kahe vahele mahub. Isepäine, ettearvamatu ja hellitatud, nagu üks musterpere hellitatud ainusündinu ikka. Heete tekitab äratundmise:
Kasv on kinni jäänd,
Kasv on kinni jäänd,
Vistrikuteta end peeglis näen,
Valed peidetud,
Tõde peidetud,
Kinderstubest välja heidetud,
Jumalaga puberteet,
Jää Jumalaga puberteet...
Vanamutt Vol.4
Etenduse koloriitsemaid kujusid. Mõistab ühte sõna, kuid seda esitab omamoodi kaunil häälel. Ülejäänud ajal suudab teha nägu a la "sööge mind kärbsed" või suisa magab a la "kärbsed lennake mulle suhu."
Järjekordne vanamutt...
...meie gerontide kollektsioonist. Tema eripäraks on peavärisemine ja absoluutne mittekuulmine. Lavastuseväliselt võib öelda, et sellise taseme saavutamiseks murdus kaks keppi ja läbi sai põetud kaelavalu.
Jälle etendused
Nüüd oli etendustes pikem paus ja jumal tänatud, et hävitav artikkel ilmus just enne seda. Said meie inimesed natuke ennast koguda ja hinge tõmmata. Aga tundub, et publikule kriitiku lahmimine ei mõju, või mõjub pigem positiivselt. Eilsel etendusel oli siiamaani rekordarv inimesi ja vastuvõtt oli tõeliselt soe ja hea. Ma arvan, et kõik näitlejad said sellest energiat juurde ja mängida oli seetõttu väga mõnus. Ka lavastaja arvates läks etendus korda. Nii et kokkuvõtteks võiks öelda, et igasugune äramärkimine mõjub positiivselt, olgu see siis hästi või halvasti öeldud.
Eestlastel on ju alati kombeks öelda pigem halba ja jätta head asjad mainimata. Seda ilusam oli lugeda ühe meie vaataja sellist kommentaari. Aitäh:)
Sirelite ja nartsisside aeg on läbi, nüüd õitsevad ja lõhnavad Lutsu aias imelised pojengid, mida on vanamuttidel eriti hea nuusutada, sest ei ole vaja kaugele kummardada. Ja elu vaikses nurgakeses on jälle täies hoos: noored armastavad, joodikud joovad, vanamutid ei näe ja ei kuule hästi, kass on endiselt kadunud...
Järgmised etendused täna, homme ja ülehomme.
Eestlastel on ju alati kombeks öelda pigem halba ja jätta head asjad mainimata. Seda ilusam oli lugeda ühe meie vaataja sellist kommentaari. Aitäh:)
Sirelite ja nartsisside aeg on läbi, nüüd õitsevad ja lõhnavad Lutsu aias imelised pojengid, mida on vanamuttidel eriti hea nuusutada, sest ei ole vaja kaugele kummardada. Ja elu vaikses nurgakeses on jälle täies hoos: noored armastavad, joodikud joovad, vanamutid ei näe ja ei kuule hästi, kass on endiselt kadunud...
Järgmised etendused täna, homme ja ülehomme.
neljapäev, 7. juuni 2007
Viiulikuntstnik Andresson
Küge matemaatik. Midagi tänapäeva arvutifriigi eellase moodi. Ainult et arvuti klahvide klõbistamise asemel kääksutab viiulit. Eluvõõras kontvõõras siin vaikses nurgakeses.
kolmapäev, 6. juuni 2007
Kallis Kadri, kellel on kõik selge!
Allakirjutanu ei ole taotlenudki Irdi tagahoovlikku realismi ja jumal tänatud, et "Vaikne nurgake" on sellest päris kaugel. Pealegi olen ise mänginud selles Kaarel Irdi kuulsas "Tagahoovis" ja 2004. aastal selle lavastanud sinna tagahoovi, kust Luts oma tegelaste prototüübid olevat leidnud. Milleks peaksin kordama "Vaikse nurgakesega" nii Irdi kui iseennast. Ja kui lugupeetud kriitikul on soov näha uuesti elavas esituses Irdi "Tagahoovi", siis on võimalik seda kohe taastada, allakirjutanul on Irdi "Tagahoovi" režiiraamat, kus on Endla Hermanni poolt detailselt kirja pandud kõik misanstseenid, lava pööramised, näitlejate liikumised, intonatsioonid, tempo-rütmid, rekvisiidid jne.
Lavastus on nagu saatejaam, ta töötab oma lainel. Kui vastuvõtja on häälestatud enda lainele, siis ei kuule ta mitte midagi peale iseenda. Seda põhimõtet soovitab Adolf Shapiro järgida ka kriitikutel. Kui tahad kuulata vaid iseennast, pole mõtet teatrisse minna.
Mängitakse mitte ainult vertikaalis kahel korrusel, vaid ka maja katusel ja maapinnal, õunapuuaias. Mis puutub näitlejatesse, siis nad mängivad praegu pigem alla kui üle. Kas Hermanise "Pikk elu" oli siis ülemängitud? Ka kisa võiks veel rohkem olla, sest see on ju ikkagi "Vaikne nurgake". Ja näitlejad mängivad nii nagu lavastaja neid mängima on pannud, pealegi on see näiteseltskond viimastel riigifestivalidel võitnud kaks korda järjest grand prix´ ja nende seas on ka hetke parim nii nais- kui meesnäitleja ning veel mitmeid parimaid kõrvalosatäitjaid. Mis puutub Heetese, siis Luts ise on öelnud, et see tüdruk oleks pidanud sündima poisina. Nii et pigem võiks teda võrrelda Joosep Tootsiga kui Pipi Pikksukaga. Aitäh, et lavastajat kiideti valgustamise ja näitlejatele kaasaelamise eest. Olen ka ise saanud elamuse, kui Ird Vanemuise direktsiooni loožis näitlejatele nii kaasa elas, et saalitäis publikut vahtis rohkem üles kui lavale. Või kui Tagankal Juri Ljubimov saali keskel oma mitmevärvilise taskulambiga signaliseeris näitlejatele, kas ta on nende mänguga rahul või ei.
Kokkuvõtteks: aitäh kriitikule! Allakirjutanu loobub nüüd lõplikult meelt lahutamast, sest kunsti ta niikuinii ei suuda teha, või nagu Anouilh "Orkestris" üks tegelane ütleb: "Loobun nüüd lõplikult valesti mängimast!"
Raivo Adlas
Lavastus on nagu saatejaam, ta töötab oma lainel. Kui vastuvõtja on häälestatud enda lainele, siis ei kuule ta mitte midagi peale iseenda. Seda põhimõtet soovitab Adolf Shapiro järgida ka kriitikutel. Kui tahad kuulata vaid iseennast, pole mõtet teatrisse minna.
Mängitakse mitte ainult vertikaalis kahel korrusel, vaid ka maja katusel ja maapinnal, õunapuuaias. Mis puutub näitlejatesse, siis nad mängivad praegu pigem alla kui üle. Kas Hermanise "Pikk elu" oli siis ülemängitud? Ka kisa võiks veel rohkem olla, sest see on ju ikkagi "Vaikne nurgake". Ja näitlejad mängivad nii nagu lavastaja neid mängima on pannud, pealegi on see näiteseltskond viimastel riigifestivalidel võitnud kaks korda järjest grand prix´ ja nende seas on ka hetke parim nii nais- kui meesnäitleja ning veel mitmeid parimaid kõrvalosatäitjaid. Mis puutub Heetese, siis Luts ise on öelnud, et see tüdruk oleks pidanud sündima poisina. Nii et pigem võiks teda võrrelda Joosep Tootsiga kui Pipi Pikksukaga. Aitäh, et lavastajat kiideti valgustamise ja näitlejatele kaasaelamise eest. Olen ka ise saanud elamuse, kui Ird Vanemuise direktsiooni loožis näitlejatele nii kaasa elas, et saalitäis publikut vahtis rohkem üles kui lavale. Või kui Tagankal Juri Ljubimov saali keskel oma mitmevärvilise taskulambiga signaliseeris näitlejatele, kas ta on nende mänguga rahul või ei.
Kokkuvõtteks: aitäh kriitikule! Allakirjutanu loobub nüüd lõplikult meelt lahutamast, sest kunsti ta niikuinii ei suuda teha, või nagu Anouilh "Orkestris" üks tegelane ütleb: "Loobun nüüd lõplikult valesti mängimast!"
Raivo Adlas
esmaspäev, 4. juuni 2007
Ei liha ega kala
Viide: Kadri Selge "Kisast kummis vaikne nurgake lahutab meelt" Tartu Postimees 01.06.2007
Lp. Kadri Selge!
Meeldiv on, kui kriitikud aegajalt ka harrastajate tegemistele pilku peale panevad. Igasugune tagasiside on hariv ja paljuski ainult sellest on harrastusnäitlejatel õppida (peale lavastaja näpunäidete muidugi).
Võisime Postimehest lugeda, et Teie meie etenduse vaatamise vaeva ette võtsite. Just nimelt vaeva, sest teisiti Teie artiklist seda välja lugeda ei oskaks. Meie põhjustatud vaev on Teis tekitanud soovi maha teha kõik, millega me oleme vaeva näinud pool aastat. Konstruktiivse kriitika viljelejad reeglina peale mahategemist leiavad midagi positiivset ka. Teie suutsite peale lahmimist naeruvääristada tagatipuks ka lavastajat.
Paraku ei ole meil Teie artiklist mingit kasulikku tagasisidet. Me ei saa tõsiselt võtta Teie üllitet paskvilli, mille alusteks on küünilisus ja ärapanemise soov.
Lugupidamisega,
Erlend Kollom
Lp. Kadri Selge!
Meeldiv on, kui kriitikud aegajalt ka harrastajate tegemistele pilku peale panevad. Igasugune tagasiside on hariv ja paljuski ainult sellest on harrastusnäitlejatel õppida (peale lavastaja näpunäidete muidugi).
Võisime Postimehest lugeda, et Teie meie etenduse vaatamise vaeva ette võtsite. Just nimelt vaeva, sest teisiti Teie artiklist seda välja lugeda ei oskaks. Meie põhjustatud vaev on Teis tekitanud soovi maha teha kõik, millega me oleme vaeva näinud pool aastat. Konstruktiivse kriitika viljelejad reeglina peale mahategemist leiavad midagi positiivset ka. Teie suutsite peale lahmimist naeruvääristada tagatipuks ka lavastajat.
Paraku ei ole meil Teie artiklist mingit kasulikku tagasisidet. Me ei saa tõsiselt võtta Teie üllitet paskvilli, mille alusteks on küünilisus ja ärapanemise soov.
Lugupidamisega,
Erlend Kollom
reede, 1. juuni 2007
Isand Vestberg
Raamatupidaja Vestberg on hõbekõri ja muidu kõri. Joviaalne aasija, kellest ei sõltu midagi ning kes ei karda mitte kuraditki. Noh ämma küll ja naist ka ehk natukene. Ja kui midagi peaks juhtuma, siis saab öelda donkihotlikult: kuri saatus kiusab mind.
Ars longa vita brevis est
Meie kuntstnik Silver on leidnud õige elukutse. Saab suremata kuulsaks Vilde teatrit arendades ja kunstipoolt kureerides.
Kohvitante
Endine mõisaproua Lücke on naisterahvas, keda ei kohuta oma abikaasa tegemised. Alati tuleb jääda vaikseks ja vaoshoituks. Ka on tema sõnavaras huvitavaid leide: "vana ahv", "joob nagu vamm", "alla kullerdama".
Erinevalt oma mehest lilli ei suudle, kuid kohvi on alati valmis.
Tellimine:
Postitused (Atom)
