Neljapäev, 20. jaanuar 2011

Kas jätame patud kahetsemata?

Mis on "Patukahetsejaga" lahti?!

Asjad ei suju kohe kuidagi plaanipäraselt: kõigepealt lõi esialgse plaani jaanuaris esietendusega välja tulla segi Matti liiklusõnnetus detsembris, siis oli lavastaja lähikonnas lein ning Jüri haigestus ka ise raskelt. Kuna kaks ilma kolmandata ei jää, siis kolmanda pauguna ütles rollist suure töökoormuse tõttu ära teine peategelane Erlend, kandev jõud, kes septembrist alates on asjas sees olnud.

Mida sellises olukorras teha?! Käpad püsti ja alla anda? Jaaa, mõni teine lavastaja võib-olla küll, aga mitte Jüri! :) Ja meiegi ei lubanud tal mõeldagi sellest, et äkki üldse ei tee või lükkame sügisesse... - EI!

Hoolimata kõigist karidest ja ilmselgetest takistustest, mis justkui annaksid märku, et seda lavastust ei tohi välja tuua, oleme jonnakad ja punnime edasi. :)

Eelmisel korral panime pead kokku ja hakkasime mõtlema, kes peale Erlendi võiks nii kaalukat rolli mängida. Igasuguseid variante käis peast läbi - tõenäolisi ja vähem tõenäolisi, aga lavastaja kindel mõte oli ühel näitlejal.

Täna oligi meie seltskonnas Rein Tabivere trupist, kes Erlendi asemel teist peaosa mängima hakkab.

Mida meile kõigi nende takistustega tahetakse öelda? Lugu, mis paneb iga inimese mõtlema ja sunnib endasse vaatama - kas aeg ei ole küps? Kas peame kõigepealt ise rohkem peeglisse vaatama, enne kui rahva ette astume millegagi, mis sügavalt puudutab igaüht meist?
Kas peame kõigepealt ise küpsema ja ennast leidma ja oma elu üle mõtisklema, enne kui lavalt rahvale oma lugu jutustama hakkame?

Halastamatu tõde vahib meile otse silma sisse - kas me vaatame talle julgelt otsa või keerame pilgu ära?
See lavastus PEAB kõigi karide kiuste välja tulema ja TULEBKI - esietendus on 2. aprillil.

Laupäev, 1. jaanuar 2011

Piilume tagasi detsembrikuusse 2010

Kahjuks on vanast aastast veel võlgu likvideerida - üles tähendamata on nii mõnedki sündmused, mis jäid vanasse aastasse.

Kroonika jaoks tähendan need siinkohal üles, et need ei ununeks.

8. detsembril 2010 sai teoks Julia Laffranque nn. "lahkumiskohv" Riigikohtus. Kuna Julia ei tahtnud teha traditsioonilist kõnedega ärasaatmist, siis tuli tal idee teha Riigikohtus etendus. Algselt oli üks versioon mängida seal meie populaarset etendust "Euroopasse! Euroopasse!", kuid seda olid paljud kohtunikud ja üliõpilased näinud ning see oleks "lahkumiskohviõhtu" jaoks väga pikaks läinud. Siis tuli Julia mõttele etendada pildikesi ühe naise elust. Ta kirjutas ise stsenaariumi, mis meeldis nii näitlejatele kui lavastaja Raivo Adlasele.
Raivo Adlas tegi ettepaneku alustada katkenditega Julia lapsepõlvest Vaino Vahingu raamatust, need sobisid ülihästi sissejuhatuseks Julia Laffranque'i elu episoodidele riigikohtunikuna, õppejõuna, emana jne.
Lõppvaatuseks oli Raivo Adlas dramatiseerinud Jaroslav Hašeki humoreski "Viimne kohus".
Julia Laffranque'i poolt kirjutatud, pikituna Vahingu ja Hašekiga, ning Raivo Adlase poolt lavastatud "Kohtulahingus" osalesid Julia Laffranque, Helve Nurk, Piret Kuub, Aire Pajur, Marek Ranne, Andres Murdvee, Matti Linno, Oleg Zeludkov, Vjatšeslav Kislitsin ja Peeter Novoseltsev.

Detsembris olid tihedalt proovid "Patukahetsejaga", valgus sai majja ja töö rollidega oli täies hoos.

16. detsembril 2010 kohtus Vilde teatri näitlejatega lavastaja Roman Baskin, kes kiitis oma positiivset kogemust Vilde teatri näitlejatega kahel suvel "Augustikuu teemaja" projektis, ning tahab nüüd taas meid kasutada oma uues lavastuses "Tabamata ime", mis tuleb "Vanemuises" lavale 19. veebruaril 2011.
Roman Baskin oli huvitatud suurest hulgast meestest ning mõnest naisnäitlejast ka, aga kuna naisi oli täpselt poole rohkem kui temal vaja oli, siis jäävad osad näitlejad varuks, et oleks dublante võtta, kui keegi miskipärast ei saa vms.

Paralleelselt "Patukahetsejaga" olid proovid ka "Onu Vanjaga" ning 19., 20. ja 30. detsembril 2010 toimusid filmivõtted. Staadioni tn 48 endine haiglahoone muutus lagunenud mõisaks, mille ümber professor Serebrjakov oma kaaskonnaga lumes müttas.
Filmiti ka sisestseene, sest osatäitja Julia lahkub uue aasta algul ning siis ei saa enam tema stseene filmida.



23. detsember 2010 oli traagiline päev Vilde teatri jaoks - meie teenekas ja paljudes projektides kaastegev näitleja, aktiivse eluviisiga mees Matti Linno sattus avariisse ning viidi haiglasse, kus ta oli intensiivravipalatis mitmeid päevi. Olime kõik tema pärast mures, aga meie usk tema tugevasse tahtejõusse ja eluvaimu oli suur.
Praegu Matti paraneb ja me loodame, et ta on varsti aktiivselt taas rivis.
Küll aga lükkasime edasi "Patukahetseja" esietenduse, sest Matti Linnol on seal peaosa, väga suur ja kaalukas roll, mis nõuab palju pingutust ja tööd, kuid praegu veel ei saa Mattile nii suurt koormust peale panna.
Mattil on oluline roll ka "Onu Vanjas" ning samuti tahab Roman Baskin teda oma proovides "Vanemuises" näha.

23. detsembril 2010 toimus ka Vilde teatri jõulupidu, mis sedapuhku korraldati Tabivere Vaba Aja Keskuses piduliku vastuvõtu stiilis.
Sel aastal anti välja ammu mõtteis olnud preemiad n.- ö. aasta tegijale või aasta vildekale. Eelnevalt paluti inimestel omalt poolt pakkuda välja kandidaate, kes võiks nende arvates olla sel aastal AASTA VILDEKAS.
Lõpuks kujunes nii, et auhinnad anti kolmele inimesele, kes said teistest ülekaalukamalt hääli ja keda polnud võimalik üksteise ees eelistada.
AASTA VILDEKAS - MATTI LINNO
AASTA PRESSISÕBER - JULIA LAFFRANQUE

AASTA PARIM NÄITLEJA - AIRE PAJUR