"Patukahetseja" valiti riigifestivalile

Selgunud on parimad, kes pääsevad Eesti Harrastusteatrite Riigifestivalile jaanuaris 2012, mis sel aastal toimub Türil.
Vilde teatrist saadeti videodena konkursile 6 lavastust, millest festivalile pääses ainukesena "Patukehetseja", mis Külateatrite Festivalil augustis 2011 Jõelähtmel pärjati laureaaditiitliga.
Tartust sai edasipääsu ka Tartu Üliõpilasteater lavastusega "Ivanovite jõulupuu" (lavastaja Kalev Kudu).
Konkursile saadeti kokku 40 videot, millest valiku tegid Viivi Metslaid (Eesti Harrastusteatrite Liit), Aare Toikka (VAT Teater) ja Madis Kolk (Teater.Muusika.Kino).

Külateatrite festivalil käidud!

12.-14. augustil 2011.a. toimus Jõelähtmel XI Külateatrite festival, millest võttis osa ka Vilde teater J. Kaldmaa lavastusega "Patukahetseja".

Festivalil osalemiseks kärpisime näidendit lühemaks - oli kahju küll, aga pole parata. Kui tahame festivalidel osaleda, siis tuleb arvestada sellega, et mõnedel festivalidel on ajalimiidid väga ranged.

Festivalipäevad olid fantastilised: ilm hellitas meid soojaga ja ei lasknud vihmal meie peale sadada, päevad olid hommikust õhtuni täis teatrit, öömelu lubas kõigil soovijatel end hästi tunda, magamiseks sai kasutada nii ekstreemsemaid olusid (telke) kui ka hubast kultuurimaja, imeliselt lahke, vastutulelik ning abivalmis pererahvas, ülimalt sõbralik keskkond, väga maitsvad söögid suurte portsjonidena, eufooriline meeleolu ja teatrivaimu kohalolu - kõik oli lihtsalt ülivõrdes!!!

Meie inimesed jõudsid kohale erinevatel aegadel ja lahkusid samamoodi erinevatel aegadel, aga oli ka neid, kes istusid algusest lõpuni peaaegu kõigil etendustel ja nautisid täiel rinnal festivalielamusi. :)

Esineti 23 lavastusega. Repertuaar oli mitmekesine ja seinast seina nagu esinemistasegi.

Vilde teater esines esimesel päeval viimasena ja jättis oma lavastusega publikule kustumatu mulje. Pärast esinemist tuldi tänama, kiideti lavastajatööd ja näitlejaid, tunnustati materjalivalikut ning tänati väga sügava ja hingepuudutava elamuse eest.

See oli meile ülimalt suur tunnustus ja oli väga hea meel, et inimesed tundsid sidet meie looga.

Žürii tunnustas Vilde teatrit meie esinemise eest laureaaditiitliga.

Aga see polnud veel kõik!
Parima meesnäitleja tiitli pälvis Tabivere Harrastusteatrist
Rein Annuk, kes mängis "Patukahetsejas" peaosa, samuti oli tal peaosa Tabivere lavastuses "Võidulaenu loosipilet" - Parima Meesnäitleja preemia tuligi nende kahe rolli suurepärase esituse eest! Hurraaaa ja palju õnne!!!

Žürii: Toomas Lõhmuste, Madis Kolk (1.päeval), Madis Kalmet (2.ja 3.päeval) ja Maret Oomer tunnustasid järgmisi harrastusteatreid ja harrastusnäitlejaid (info EHL-i kodulehelt ):

Grand Prix

Jõelähtme Lavagrupp

lavastustega „Õhtusöök viiele“ ja „Abieluettepanek“, lavastaja Maie Ramjalg

Laureaadid

Tabivere Harrastusteater

lavastusega „Võidulaenu loosipilet“, lavastaja Tõnis Lepp

Vilde Teater

lavastusega „Patukahetseja“, lavastaja Jüri Kaldmaa

Lümanda näitering

lavastusega „Ema“, lavastaja Helle Keskküla

Parim naisnäitleja

Eigi Tali

Kadri rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele“ ja Natalja Stepanovna rolli eest lavastuses „Abieluettepanek“ (Jõelähtme Lavagrupp)

Parim meesnäitleja

Rein Annuk

Pliuhkami rolli eest lavastuse „Võidulaenu loosipilet“ (Tabivere Harrastusteater) ja Joseph Šapiro rolli eest lavastuses „Patukahetseja“ (Vilde Teater)

Parim naiskõrvalosa

Saima Jakobson

Kojanaise rolli eest lavastuses „Mamma“ (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Parim meeskõrvalosa

Toivo Järvis

Postiljoni rolli eest lavastuses „Tütarlaps otsib õnne“ (Valgu näitering M.O.T.T.)

Näitlejapreemiad:

Anne Viira

Ema rolli eest lavastuses „Ema“ (Lümanda näitering)

Aire Pajur

Ema rolli eest lavastuses „Halb ema?“ (Elva Sinilinnu teatritrupp)

Karin Paate

Mamma rolli eest lavastuses „Mamma“ (Häädemeeste huvikeskuse näitering)

Tiit Tammesson

Mardi rolli eest lavastuses „Õhtusöök viiele“ ja mõisnik Lomovi rolli eest lavastuses „Abieluettepanek“ (Jõelähtme Lavagrupp)

Helje Basihhina

Inesi rolli eest lavastuses „Timukas“ (Orissaare näitering)

Žürii eripreemiad:

Elutõe eripreemia

Abja näiteringile lavastuse „Leitud kirjad“ eest

Igavese tõe elustamise eripreemia

Neeme näiteringile lavastuse „Miks ma ajakirjanikuks ei hakanud?“ eest

Tabivere valla Mari Möldre nimelise preemia sai Marje Mürk, Krabi Külateatri hing ja vaim.

Selleks korraks sai festival läbi, järgmisel aastal toimub Külateatrite festival Rannus.

TARTUMAA HARRASTUSTEATRITE ÜLEVAATUS

21. mail toimus Rannus XVI Tartumaa harrastusteatrite ülevaatus, millest võttis osa ka Vilde teater.

Peale Vilde teatri osalesid veel Nõo näitetrupp, Elva Sinilinnu harrastusteater ja Rannu Külateater EMU.

Seekordne teatrite repertuaar oli üsna seinast seina ja aukartustäratav - alates Nobeli preemia laureaadist kuni algaja kribaja esimeste arglike kirjanduslike katsetusteni.

Esitamisele tulid järgmised lavastused:

Vilde teater - I. B. Singer "Patukahetseja", dramatiseerija ja lavastaja Jüri Kaldmaa

Nõo näitetrupp - A. Kivirähk "Monoloogid rahaasjus", lavastajad trupi liikmed ja konsultant Margus Möll

Elva Sinilinnu Harrastusteater - A. Pajur "Halb ema?", lavastaja Astrid Hallik

Rannu Külateater EMU - E. Albeé "Kolm pikka naist", lavastaja Anneli Vikat

Seekord oli eriliselt populaarne esinemiskoht Rannu rahvamaja suurepärane fuajee - tervelt kolm truppi esitasid oma etenduse fuajees.

Vilde teater esitas täispika lavastuse (teistele festivalidele läheme kärbitud variandiga). Uus mängupaik esitab truppidele alati kõrgendatud valmisoleku ootamatusteks, aga me tulime toime. Puudus küll originaal-mängupaiga kujundus (muzõkalnaja vagina :D), ent lahendasime selle puudumise natuke teistmoodi.
Näitlejad andsid endast parima ja särasid oma rollides.

Nõo trupi lavastuse omapäraseks lahenduseks oli etenduse alguses tegelaste istumine rahva hulgas ning mängimine ka vaatajate seas kohapeal istudes. Värvikad karakterid esitati nauditavalt.

Elva truppi esindas Aire Pajur endakirjutatud monoloogiga, mis paistis rahvale hinge minevat.

Rannu näiteseltskond esitas oma kahevaatuselisest näitemängust esimese osa. See vajab ilmselt veel sissemängimist ja viimistlust, kuid peaosalise rollikäsitlusest võis esimese osa põhjal aimu saada küll.

Auväärt žüriisse kuulusid Katrin Välja ja Lennart Peep.
Nende endi sõnul olid nende arvamused üsna sarnased ja kakelda polnud vaja. :)

Iga trupp sai pärast preemiate väljajagamist individuaalselt žüriiliikmetelt oma lavastuse ja mängu kohta pärida.

Kõigepealt tänati kõiki osavõtvaid truppe tänukirjaga ja siin žürii otsused:

Parim naiskõrvalosatäitja - URSULA NOOR Vilde teatrist Kurja Tungi rolli eest lavastuses "Patukahetseja" (lav. Jüri Kaldmaa)

Parim naiskõrvalosatäitja - TESS PAUSKAR Vilde teatrist Priscilla rolli eest lavastuses "Patukahetseja" (lav. Jüri Kaldmaa)

Parim karakterroll - VAIKE TIITS Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus"

Parim meeskõrvalosatäitja - TAAVI MERISALU Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus" (lav. trupi liikmed ja konsultant Margus Möll)

Parim karakterroll - MAREK KÕBU Nõo näitetrupist lavastuses "Monoloogid rahaasjus" (lav. trupi liikmed ja konsultant Margus Möll)

Parim naispeaosatäitja - AIRE PAJUR Elva Sinilinnu Harrastusteatrist lavastuses "Halb ema?" (lav. Astrid Hallik)

Parim meespeaosatäitja - JANNO PUUSEPP Rannu Külateatrist EMU lavastuses "Kolm pikka naist" (lav. Anneli Vikat)

Parim lavastus - "HALB EMA?" (lav. ASTRID HALLIK) Elva Sinilinnu Harrastusteatri esituses

"Patukahetseja" viimane etendus statsionaaris

Kui ma eelmises postituses arvasin, et meie saal rohkem ei mahuta, siis eksisin - mahutas ikka küll! :) Viimane "Patukahetseja" etendus oli nii paksult rahvast täis, et nõelalgi poleks olnud ruumi kukkuda.
Etendus läks menukalt, pärast etendust saime ka tagasisidet oma ala professionaalidelt - ja see oli kiitev.
Alalises mängupaigas jäi see viimaseks etenduseks sel hooajal, küll aga oli ja on etendusi ülevaatustel-festivalidel mujal Eestis - 21. mail Tartumaa harrastusteatrite ülevaatusel Rannus ning 12.-14. augustil Külateatrite festivalil Jõelähtmel.

Uuel hooajal loodame taas etendustega jätkata oma koduses Staadioni 48 mängupaigas.

"Patukahetseja" menu

Eilne etendus oli puupüsti täis, rohkem rahvast poleks saali mahtunud!
Lavastaja organiseeris lisatoole, et mitte kedagi ära saata, ja õnneks said kõik soovijad etendust vaadata.

Rõõm, et huvi meie lavastuse vastu on suur!

Meedia on "Patukahetsejat" üsna aktiivselt kajastanud:

Tartu Postimees
Vooremaa
Sirp
Jaan Tooming
Tänane (06.05.2011) SIRP pakub veel ühte vaatenurka:

Veel vaid täna, 06. mail, ja 19. mail võimalus etendust vaadata!!!

Kolm korda patte kahetseda

On jäänud veel 3 viimast etendust sel hooajal!

Hämmastav, milliseid kommentaare oleme etendusejärgselt kuulnud: "parim lavastus, mida olen näinud", "väga hea etendus!", "kui hästi dramatiseeritud!", "kordagi ei läinud igavaks, kogu aeg oli põnev", "ootamatud pöörded olid huvitavad", "niivõrd hästi lavastatud", "seda peaksite kindlasti ka mujal Eestis mängima" jne.

See kõik teeb rõõmu, et inimestele meeldib ja nad leiavad teema olevat üldinimliku, tegelikult on see kõik meie ümber ka siin ja praegu, isegi rohkem kui tollal, mida kajastab Singeri teos "Patukahetseja".

Kui mõni arvab, et esikohal on juutluse teema, siis on ta ilmselt pinnapealselt asjast aru saanud ega ole süvenenud loosse endasse.

Mõtlemisainet on küllaga.
Igas inimeses on Kuri ja Hea Tung kõrvuti ning keelitavad teda astuma patuteele (ja kui tõene tundub see keelitamisejutt!) või hoiavad sellest eemale - küllap tunneb nii mõnigi ära OMA tungid laval nähtavates. :)

Ooo, ja milliseid kiusatusi saadetakse inimese teele, et teda õigelt teelt kõrvale meelitada! ;)

Tulge vaatama - ainult kolm etendust veel!
5. mail kell 19
6. mail kell 19
19.mail kell 19

Lavastaja ja näitleja Jaan Tooming „Patukahetsejast“

JAAN TOOMING

PÕGENE, VABA LAPSUKE!

Nobelist Singeri romaani „Patukahetseja“ dramatiseering ja etendus Vilde harrastusteatris Tartu linnas on üks kena nähtus praeguses maailmas.

Me näeme hullunud maailma, millest otsib väljapääsu Josef Šapiro. See mees ameleb erinevate naistega, ei usu peaaegu millessegi, kuid siis toimub temas pööre: ta leiab hassiidide kogukonna, kus on hoopis teistsugused inimesed kui tavamaailmas. Temas tekib igatsus teistsuguse maailma järele. Meie tavaelu on pungil täis vägivalda, hooramist – seksi ja totraid „kangelasi“ nii kirjanduses, teatris kui ka kinos. Ja neid „kangelasi“ reklaamib ka meedia igal viisil, kogu meedia on täis õnnetusi, seksi ja vägivalda, inimene, kes tahab rahu, see inimene upub lõpuks sellesse lärmi, ta aju loputatakse lõplikult läbi ja lõpuks ta ei oska enam unistadagi muust elust. Kuid Josef leiab hassiidide juures selle, mida ta on igatsenud: rahu, rõõmu, turvalisuse ja Jumala. Ning lõpuks ka oma isikliku õnne: noore süütu ja puhta Saara, kauni neiu, kes saab tema naiseks, sünnitab talle lapsi ja on heaks emaks ja naiseks. Ka suguelundid on pühad, nii öeldakse romaanis, jah, nad ei ole mitte ainult tarbeesemed nagu nüüdses maailmas. Esivanemate usk, side eelnevatega ja vabanemine selle maailma hullusest, see on teema, mida mängivad kenasti Vilde teatri harrastusnäitlejad. Romaani on osavalt dramatiseerinud ja lavastanud Jüri Kaldmaa. Peaosa Josefit mängib väga kenasti Rein Annuk, tema võitlus hea ja kurja tungi käes on lahendatud valgesse ja musta riietatud hea ja kurja tungi kehastamisega, keda kujutavad Aire Pajur ja Ursula Noor. Ja ka Josefit kujutatakse vanana ja noorena, vana Josefit esitab Matti Linno. Tiirast Priscillat mängib Tess Pauskar punasesse riietatuna, ta on uskmatu emane, kes ameleb meelsasti mitme mehega. Kuid siis ilmub lõpuks Saara (Anni Luud), hassiidide perekonnas. Saara on puhas ja kaunis naine, kelle vaikiminegi on sügav ja meeldiv. Hassiididest on kirjutanud palju Martin Buber, nende lood on ilusad ja õpetlikud ning nad teenivad Jumalat tantsides ja käsi plaksutades – rõõm Jumalas on suurim siin maailmas. Ja Josef leiab selle rõõmu ja ka meie tahaksime seda, kuid kas on see võimalik? Kogu meedia pommitab meid totrusega ja õnnetustega, seksi ja vägivallaga, ja need vähesed, kes tahavad pääseda, kas leiavad nad tee välja? Jah, eks seda peame otsima, sest kogu „suur“ teater külvab meid üle mõttetu totrusega ja ka kino ning trendikirjandus. Seepärast on eriti tervitatav, et vähemalt Staadioni tänaval 48 – Vilde harrastusteatris – on etendus, mis kutsub meid otsima teed välja hullunud maailmast, leidma teed, kus on rahu ja rõõm ja Jumala käsi.

Jõudu näitlejatele, igatahes pärast seda etendust ma enam ei taha tavalist teatrit, kirjandust ega kino, ei taha lehti ega raadiot ega telekat, tahan rahu, mis on üle mõistuse, rahu, milles on igavene rõõm ja hardus.

15. 4. 2011.

Kirjutis avaldatakse autori loal.

TASUTA ETENDUS!!!!

Kolmapäeval, 20. aprillil kell 19 on Staadioni tn. 48 TASUTA etendus "Patukahetseja"! 2. aprillil esietendus Isaac Bashevis Singeri järgi Jüri Kaldmaa poolt dramatiseeritud ja lavastatud "Patukahetseja". Tööd on tehtud palju, viimased proovid enne esietendust venisid üle südaöö, ja ehkki tundus, et ikka jäi aega väheks, siis kõigist karidest hoolimata oleme jõudnud eesmärgile - lavastus on välja tulnud, vaatamas on käinud ka Singeri "Patukahetseja" tõlkinud hr. Kalle Kasemaa ning oma õnnistuse andnud, kui nii võib öelda. Nüüd on lavastus kenasti sissemängitud ja õige aeg rahvast kutsuda TASUTA etendust vaatama! Kindlasti on lavastuses silmailu :), aga usutavasti väga palju järelemõtlemist omaenda elu üle - tehtud valikute ja valitud tee üle. Kindlasti ei jäta käsitletav teema kedagi külmaks. Kasutage imelist võimalust, tulge vaatama ja võtke sõbrad ka kaasa, sest 20. aprillil kellegi käest raha ei küsita - kõik saavad tasuta teatrisse!

Kas jätame patud kahetsemata?

Mis on "Patukahetsejaga" lahti?!

Asjad ei suju kohe kuidagi plaanipäraselt: kõigepealt lõi esialgse plaani jaanuaris esietendusega välja tulla segi Matti liiklusõnnetus detsembris, siis oli lavastaja lähikonnas lein ning Jüri haigestus ka ise raskelt. Kuna kaks ilma kolmandata ei jää, siis kolmanda pauguna ütles rollist suure töökoormuse tõttu ära teine peategelane Erlend, kandev jõud, kes septembrist alates on asjas sees olnud.

Mida sellises olukorras teha?! Käpad püsti ja alla anda? Jaaa, mõni teine lavastaja võib-olla küll, aga mitte Jüri! :) Ja meiegi ei lubanud tal mõeldagi sellest, et äkki üldse ei tee või lükkame sügisesse... - EI!

Hoolimata kõigist karidest ja ilmselgetest takistustest, mis justkui annaksid märku, et seda lavastust ei tohi välja tuua, oleme jonnakad ja punnime edasi. :)

Eelmisel korral panime pead kokku ja hakkasime mõtlema, kes peale Erlendi võiks nii kaalukat rolli mängida. Igasuguseid variante käis peast läbi - tõenäolisi ja vähem tõenäolisi, aga lavastaja kindel mõte oli ühel näitlejal.

Täna oligi meie seltskonnas Rein Tabivere trupist, kes Erlendi asemel teist peaosa mängima hakkab.

Mida meile kõigi nende takistustega tahetakse öelda? Lugu, mis paneb iga inimese mõtlema ja sunnib endasse vaatama - kas aeg ei ole küps? Kas peame kõigepealt ise rohkem peeglisse vaatama, enne kui rahva ette astume millegagi, mis sügavalt puudutab igaüht meist?
Kas peame kõigepealt ise küpsema ja ennast leidma ja oma elu üle mõtisklema, enne kui lavalt rahvale oma lugu jutustama hakkame?

Halastamatu tõde vahib meile otse silma sisse - kas me vaatame talle julgelt otsa või keerame pilgu ära?
See lavastus PEAB kõigi karide kiuste välja tulema ja TULEBKI - esietendus on 2. aprillil.

Patukahetseja

Proovisaalis käib töö Isaac Bashevis Singeri "Patukahetsejaga". Lavastaja ja dramatiseerija Jüri Kaldmaa kirjutab järjest teksti ja näitlejad järjest loevad ning "uisutavad", nagu lavastaja väljendub. :) See tähendab, et tegelevad proovis ka liikumisega, mitte ei loe kuivalt teksti. :)
Juba lugemiste käigus saab lavastaja Jüri aimu, milline dramatiseerija Jüri tekst töötab, milline mitte, ja kärpeid on juba tublisti olnud. :)

Valgusemeister Aare on samuti saanud aimu, mida temalt oodatakse, ja muusikaline kujundaja Jüri tegeleb aktiivselt sobiva muusika otsimisega. Õigemini on see muusika ta peas juba olemas ja ta tutvustab seda järjest näitlejatele.

Ees ootab ühine elamus "Schindleri nimekirjast".