Palju õnne, Jüri Kaldmaa!

Vilde Teater on alustanud oma taassündi ühe lavastaja käe all - Raivo Adlas haaras ohjad enda kätte ja alustas Vilde teatriga koostööd. Mitu aastat oli tema meie ainuke lavastaja, tasapisi hakkas lisanduma ka teisi, nii on meiega lavastanud ka noored hakkajad tegijad Liisi Tegelmann ning Lennart Peep. Kuna Raivo Adlas on hõivatud ka oma põhitööga "Vanemuises", siis ei jõua ta pühenduda Vilde Teatrile sajaprotsendiliselt - alati oleks teha rohkem kui aega ja jaksu on.
Nii ütles ta kord Jüri Kaldmaale, kes lavastamiseks oma näidendit pakkus, et võtku Jüri ise oma näidendi lavastamine ette. Ja Jüri võttis sõnasabast kinni ning tõi ise 2008. aasta kevadel omaenda näidendi "Valgusetegu" Vilde Teatris lavale!

Korra lavastamisemaigu suhu saanud, tuli Jüril taas mõte veel üks oma näidend lavale seada, ja nii sai 2009. aasta detsembris rambivalgust näha "Kitarriõpetaja". Ammu kirjutatud näidend "Kolmkõla(d)" tegi läbi kohenduskuuri, sai uue pealkirja ja lavastaja sai taas olla oma näidendi lavaletoomise võtmefiguuriks.
Nüüd on Jüri kujunemas Vilde Teatri arvestatavaks lavastajaks, kel on suured ideed ja plaanid - ilma unistusteta ja lati kõrgemale seadmiseta ei saavuta midagi.
Jüri teeb tasapisi, aga kindlalt, ta ajab oma rida: tutvustab oma loomingut laiadele rahvamassidele ja teostab end oma loomingu lavaletoomise läbi Vilde Teatris, andes omakorda võimaluse näitlejatele teostada end tema näidendite tegelaskujude kaudu.

Jüri on väga huvitatud oma näidendite lavastamisest. Kui tema näidend tuleb lavastamisele, siis on Jüri alati ka ise kohal ja osaleb protsessis - see on tema lapsuke, kelle sünni juures tahab ta alati olla.


2004. aastal kutsus Raivo Adlas Jüri Kaldmaa kohtuma Elva näitetrupiga, kus õnnetuseks polnud mehi, ja trupp vajas näidendit naistele. Raivo Adlase palvel kirjutas Jüri Kaldmaa spetsiaalselt Elva trupile kaks näidendit - "Külalitsemaja" (2005) ja "Pommuun" (2006), olles ise alati ka lavastamise juures.
Andunud teatrifännina hoidis Jüri silma peal Vilde Teatril ja tema sooviks oli oma järgmisi näidendeid Vilde laval ja Vilde näitlejate esituses näha.

Nüüd on saanud Jüri juba kaks oma näidendit ka ise lavale tuua, tehes seda just nii, nagu tema on seda vaimusilmas näinud ja mõelnud, kuidas konkreetne näidend laval välja nägema peab.

Ja see pole veel kõik! Jüril on uued ideed, mida ta lavastada tahab, meie soovime talle jõudu ja jaksu lennukate ideede teostamisel ning suurepärast koostööd Vilde Teatriga!