esmaspäev, 12. märts 2007

"Maniaki" esietendus 11.03.2007!!!

"Maniaki" esietendus!

Lõpuks ometi jõudis kätte kauaoodatud päev, mil esietendus Kazys Saja "Maniakk"!
Ärevil olid näitlejad ja ärevil oli lavastaja Liisi Tegelmann. Ootusärevuses oli ka publik, keda saali ei lastud enne, kui etenduse alguseni oli jäänud 10 minutit... Mis seal küll toimub???

Prooviperiood oli pingeline, kuid väga huvitav, nagu kirjutas Erlend ja nagu rääkis ka Pavel pärast etendust: "Esimest korda elus ma tundsin, et mul on kahju, kui ma ei saa proovi tulla, sest tundsin, et jään nii paljust ilma. Suur tänu Raivole, kes meile Liisi kutsus, ja suur tänu Liisile, et ta meiega tööd tegi. Nii huvitavat aega ei ole veel olnudki Vilde teatri ajaloos, kus kõigil oli väga põnev ja kõik oli hoopis teistmoodi kui senini on olnud."

Tulemus oli väga omapärane ja huvitav ning tekitas vastakaid mõtteid ilmselt kõigis vaatajates. Ja kindlasti on arvamusi just nii palju, kui palju on vaatajaid.

Teksti oli päris palju kärbitud, ma ei teagi, tuli see kasuks või mitte. Minu jaoks lõppes asi väga äkiliselt ära, ma oodanuksin pisut pikemat maniakiotsingut (pikemat põnevust!!!) ja pisut rohkem selgust tegelaste omavahelistes suhetes ja selgust ka tegelaste endi olemuses. Aga hea lavastus ongi see, mis paneb mõtlema ja jätab otsad lahtiseks, et saaks ise edasi mõelda. Ja vahest tõesti ei olnud vaja kogu seda sündmustikku venitada. Kuid kindlasti on see lavastus, mida tahaks vaadata veel, et pöörata tähelepanu nüanssidele, mis liiga kiiresti mööda libisesid ja millesse ei jõudnud süveneda.
Ehkki lavastuses oli naljakaid stseene, võeti publiku poolt need vastu vaikuses. Ilmselt ei juletud naerda, arvates, et tegu on väga tõsise ja traagilise tükiga, kus ei sobi valjuhäälselt naerma pursata. Näitlejaid viis see segadusse: kas nad tõesti mängisid nii halvasti, et ei jätnud publikule mingit muljet? Seda kindlasti mitte! Näitlejad olid tasemel! Eriliselt köitis Kai Kuuspalu (Raudteeametnik) mäng, mida on raske mänguks nimetada, niivõrd loomulikuna mõjus see. Aga ka kõik teised paelusid jäägitult oma esitusega, keegi ei jäänud märkamatuks või ilmetuks, olgu tegemist Vedurijuhiga (Peeter Novoseltsev), Arstiga (Erlend Kollom), Koerapüüdjaga (Aleksandr Lobanov), Aktivistiga (Vallo Varik), Madamiga (Pavel Ümarik), Näitlejaga (Matti Linno), Teenistujaga (Tarmo Teekivi), Professoriga (Toom Õunapuu) või Naistega (Kristiina Metsanurk, Ave Tõnissaar, Imbi Uibo, Piret Kuub).
Etendus jooksis hästi, kuskil ei jäänud midagi venima, ei tulnud häirivaid pause - kuuldavasti jooksis isegi nii hästi, et ajaliselt lõpetati "ennetähtaegselt"... :) Vahest võib selle panna näitlejate ärevuse arvele, aga saalist vaadatuna see silma ei hakanud ja üldmulje jäi hea. Ma nimelt ei taha öelda VÄGA HEA, sest kindlasti saab alati paremini ja kui ma lähen vaatama mõnda järgmist etendust, siis on see kindlasti hoopis teistsugune. Teistsugune on etendus kindlasti ka siis, kui Raudteeametnikku mängib Heli Kohv. Raudteeametniku roll on selles lavastuses ka ainus, mida mängivad kaks näitlejannat - Kai Kuuspalu ja Heli Kohv.

Meeste kostüümid olid huvitavad, rõhutades anonüümsust. Väga hea oli valgustus! Professionaalne Priidu Adlas oli hommikust saadik paigaldanud lakke prožektoreid, tehtud oli tohutu töö ja tulemus oli fantastiline!
Eriliselt lummavad olid punase valgusega stseenid...

Kes pole veel jõudnud "Maniakki" vaatama, tehku seda kindlasti, sest tegemist on Vilde teatri ajaloos enneolematu, põneva, huvitava ja omapärase lavastusega, mida mängitakse vaid kuus korda. Ja esietenduse täissaal annab alust arvata, et tunglemist jätkub ka järgnevateks etendusteks, seega - kiirustage piletite broneerimisega!

Kuna see on lavastus, mis ilmselt osaleb ka erinevatel konkurssidel, siis oleks ju kahju, kui ta toob Vildele au, kuulsust ja tuntust ja SINA pead kahjutundega tõdema, et Sa pole seda näinudki...

Ise lähen kindlasti veel vaatama!