Minu tutvus Peetriga algas „Tagahoovi „ päevilt 2004.aasta kevadest. Tema oli alatine naljamees, viskas vimkasid ja oli oma nakatava huumorimeelega ikka seltskonnahingeks. Iial ei jätnud ta krutskeid tegemata, kui selleks juhust oli – tema leidis võimalusi alati. :)
Peetri hoomatav sarnasus nii välimuselt kui naljaviskamiselt Juri Nikuliniga oli talle andnud hüüdnimeks Nikulin. Tema leivanumbrid olidki ikka estraadivallast – estraadi ta armastas ja see kukkus tal vaimustavalt välja – juba tema miimika mängis hästi kaasa ning seda teadis ta väga hästi, ekspluateerides enda omapärast välimust igal võimalikul moel. See oli tema võimas pluss, mis võimaldas lavastajatel pakkuda Peetrile põnevaid rolle – teda kui andekat karakternäitlejat kutsuti sageli erinevatesse truppidesse, lavastustesse ja filmidesse. Oma rollide eest pälvis ta tihti tunnustusi, viimastel aastatel oli ta pühendunud enim estraadile ning vedas huumoriklubi Kihva, kus tegi ise kaasa nii lavastaja kui näitlejana. Peetri eestvedamisel on juba aastaid osaletud üleriigilisel konkursil „Maamees muigab“, kust Peeter on alati rikkalikult preemiate ja auhindadega pärjatult tagasi tulnud.
Veerand sajandit näitlemist, neist 20 aastat lisaks estraadi –see oli Peetri elu, mida ta armastas. Ta oli sündinud näitleja. Ehkki pidanud oli ta erinevaid ameteid – kokk, laohoidja, kasvataja, ekspediitor, kooli näiteringi juht, huvialajuht – usun, et kõigis neis ametites on ta ennast teostanud ka huumori ja näitlemisande abiga. Tema lihtsalt ei osanud teistmoodi – see oli tal kohe veres! Peeter ja nali käisid kokku nagu särk ja püksid! :)
Ei kujuta ette, et Peetrit poleks olnud Vilde Teatris – ilma temata olnuks olema kõik vaimustavad rollid, olnuks olemata tema vaimukad „pärlid“ ja hooliv soojus. Elu polnud teda küll hellitanud, aga tema lõputu positivism ja ka raskustest hoolimata huumorimeele säilitamine olid tema vaieldamatuteks tugevusteks. Peeter oli Vilde Teatri alustala ja raudvara – suur õnn, et oli au teda tunda ja temaga koos lavadel mängida.
Kindlasti ei tahaks Peeter, et teda saadetaks ära murest murtult, pigem meeldiks talle nali ja naer ning must huumor surmateemal. Üks, mis kindel – me oleme õnnega koos, et tundsime Peetrit. Niisugust annet kohata ja temaga koos näidelda on suur rõõm.
No ja olgem ausad – kõik suured andekad komöödianäitlejad on ju surnud, nii ei saanud Peetergi siia kauemaks jääda, nemad seal ei saa ju ilma Peetrita hakkama. ;)
Ma olen kindel, et seal teiselpool ei jäta Peeter juhust kasutamata, et nalja visata ja koos suurte staaridega üks võimas komöödiaetendus maha mängida. :)
Hüvasti, Peeter!
Aireééééé
Kingsepp Kapral "Tagahoovis"
