teisipäev, 17. aprill 2007

"Vaikne nurgake" kogub tuure Lutsu aias


Uskumatu, aga sellest saab juba peaaegu kolm kuud, kui Raivo Adlas meid kokku kutsus, oma visiooni "Vaiksest nurgakesest" tutvustas ja osatäitjad paika pani. Rollide osas on tulnud muudatusi, sest mõned inimesed on ära öelnud, et neil pole võimalik suve etenduste alla kinni panna.
Proovid on tasapisi toimunud Turu tn keldrisaalis, on tehtud tööd stseenide kaupa, kuid eile, 16. aprillil oli see õnnis päev, mil saime esimest korda ka mänguplatsil tegutseda.

Etendused hakkavad toimuma Oskar Lutsu majamuuseumi aias.
Eile oli vapustavalt ilus ilm meie esimese õueproovi auks, päike paistis, imeliselt soe, linnud laulsid.
Aed oli imeline oma õitsvate kollaste nartsissipuhmastega!
Veranda lahtised aknad, millest sai ronida sisse ja välja, kust sai välja piiluda, rinnutada ja musigi teha...
Veranda katus, mis oli parim paik esinemiseks ja kuhu pääses redelit mööda ronides...
Verandaesine, kus oli hea paksudel seniilsetel mammidel päikest võtta...
Imelised lilled, mida oli hea "nuusitada"...
Ja millised karakterid!!! Kisast ja lärmist puudu ei tule!
Kohal oli ka kunstnik Silver Vahtre, kes oma professionaalse pilguga mängupaiga üle vaatas.
Kogu proov oli täis mõnusaid leide, mida aias ära kasutada saab, kust seada tulekud ja minekud, kuidas istuda ja kuidas astuda.
Ehkki tegevus toimub maja taga ja maja summutab pisut tänavalt kostvat liiklusmüra, on autode müra siiski päris häiriv ja näitlejatel tuleb sellevõrra rohkem oma häält ekspluateerida.
Ka võib näiteks lisanduv tuul või vihmasabin kuulatavale halvasti mõjuda, kuid arvestades meie kogemusi välietenduste osas, usun, et me saame hakkama.

Kuigi ilm oli imeilus ja päikese käes vapustavalt soe, siis maja taga oli vilu ja hakkas üsna ruttu jahe. Kevad näitas oma tõelist palet - suve nägu ja talve hambad.

Esimene proovikivi saab toimuma laupäeval, 21. aprillil Supilinna päevadel, kus mõned stseenid esitamisele tulevad, et rahvale suveetendust reklaamida. See tava on igal aastal olnud ja need stseenid on alati tänumeeles vastu võetud.

Kuna esietendus on 26. mail ja nüüd on võimalik ka kohapeal proove teha, siis hakkab pihta kibe töö, sest see on ju tuntud tõde, et alati jääb mõni proov puudu! :-)

Vaata pilte ka.
Veel Maniakist...

Pärast esietendust lubasin veel Maniakki vaatama minna ja veel oma muljetest kirjutada. Käisingi veel vaatamas, aga kirjutamiseni pole veel jõudnud.... Püüan oma lubadust nüüd tagantjärele täita.

Kahjuks ei õnnestunud mul näha Helit mängimas, tema tegi oma rolli vaid ühes etenduses. Ma olen kuulnud vaid kõlakaid sellel teemal, kuid kuna ma ise pole näinud, ei saa ma neid ei kinnitada, ümber lükata ja isegi mitte kommenteerida.

Teine etendus, mida mina nägin, oli 18. märtsi etendus, ja meeldis mulle tunduvalt rohkem kui esietendus. Ilmselt nauditi ise mängu rohkem ja puudus esietenduse närv (alati jääb mõni proov puudu!).
Siit ka kogemus endale - kunagi ei saa öelda, et ma olen etendust näinud, kui olen seda näinud vaid korra. Teisel korral avanes minu jaoks veelgi nüansse, karakterite väljamängimine tundus küpsem ja enam ei häirinud teksti kärbitus.
Kolmas minu nähtud etendus oli viimane, mis toimus 27.märtsil, oli minu jaoks kõige huvitavam. Siis olid rollide lahendused jälle hoopis teised, põnevamad, saladuslikumad ja andsid kõige rohkem võimalusi mõtlemaks, KES ON MANIAKK.

Hilisemas vestluses selguski, et tegelikult olid kõik etendused väga erinevad ja erinevad rollide väljamängimised üllatasid lavastaja Liisi Tegelmannigi, kelle sõnul oli tal iga etendust väga huvitav jälgida, sest näitlejad oskasid selle iga kord erinevaks mängida.