pühapäev, 8. juuli 2007

Laupäeval, 07.07.2007

Eile hommikul startis mitu näitlejate ekipaaži Paide poole. Pidime varakult kohal olema, et üle vaadata mänguplats ja teha kiire proov, sest kõik käigud on uues kohas teistmoodi. Pealegi mängis ju Romero hr. Andersoni, tema jaoks oli see eriti suur vastutus - mängida praktiliselt ilma proovideta.

Olgu öeldud, et mänguplats oli fantastiline! Milline mõnus sisehoov, kus on palju tuleku- ja minekuvõimalusi (uksed, rõdud) ning väga hea akustika!

Kiiruga käisime söömas-joomas ja siis kostüüümid selga ning prooviga võis alustada.

Me Kristiinaga tegime vanamuttidena lausa elavat reklaami Paide linna tänavail, koperdasime aeglaselt tuiates üle sõiduteede, õnneks auto alla ei jäänud! :)))

Vanamuttidele oli plussiks see, et meie ootepaik keldris võimaldas väga head kuuldavust ja nähtavust õuel toimuvast. Ega me ju Tartus polnud kunagi näinud tervenisti etendust, vahel isegi ei kuulnud, aga siin oli tänu heale akustikale kõik kuulda ja keldriaknast oli hea vaadata, mismoodi teised mängivad. Ja see oli lõbus!

Romero sai väga hästi hakkama! Eriti tore oli see, kui me ilma vaheajata edasi läksime teise vaatusega ja Romero ütles: "Aga millal ma siis teise vaatuse teksti õpin?!" Igatahes kui tal läkski mõni tekstijupp meelest ära, siis tuli ta sellest auga välja ja tema rollilahendus võimaldas ka sellist peataolekumuljet, nii et kõik oli väga vahva.

Suurim üllatus oli aga Raivolt, kes ütles, et energia poolest oli see parim etendus! Hurraaa!
Eks me ise tundsime end ka hästi, uudne olukord oli väga huvitav ka meie endi jaoks ja küllap me lustisime ise võõras kohas esinemist.

Majaperemehe ainsa toa hõivasime täiega, ta isegi laenas mulle oma keppi, sest olin selle koju unustanud ja peaaegu oleksin juba vihmavarju kepina kasutanud, aga õnneks lahenes mu apsakas soodsamalt.

Kuna Paides oli parasjagu Paide linna päev (või oli see mingi muu üritus?) ja rahvale oli korraldatud järjest igasuguseid üritusi, meie etendus ka nende ürituste hulgas, siis tuli meid päris kenake rahvahulk vaatama ja vastuvõtt oli soe.

Tore, et viimane etendus nii kenasti kulges ja oma erilise mängukohaga meeldiva punkti "Vaikse nurgakese" etendustele pani.

Pildid Paide esinemisest.

reede, 6. juuli 2007

Neljapäeval, 05.juulil

Eilsel etendusel olid nii Mai kui Raivo ka üle hulga aja kohal. Rahvast nii palju polnud kui üleeile, kuid samuti olid hõivatud puudealused ja muud murulapid, seega ikka üle keskmise külastatavus.
Me küll püüdsime ekstra väga hästi mängida, aga Raivo polnud meiega üldse rahul. Kuid Mai arvates oleme palju edenenud ja mäng olevat palju parem kui siis, mil ta meid viimati nägi. Võta siis kinni!
Publik polnud ka seekord väga kaasaelav, kuid teises vaatuses siiski juba naerdi.
Kuskil naabruses grilliti liha, aga sellised aktsioonid tuleks küll etenduse päevadel ära keelata, sest vanamuttidel igatahes suu jooksis vett ja pidasime aru, et me võiksime ka tagaplaanil olles liha grillida, vahepeal jookseme lavale kuuma vee järgi ja kassi puu otsast otsima ja siis jälle liha juurde tagasi. :)))))
Vanamutt Sander teeb pidevalt trikke, kui ta just parajasti kirju ei söö või trips-traps-trulli ei mängi. Aga eile oli ka vanamuttidel Tõnul ja Sandril lisaks Leisneri muttidele ja Schlegeli mutile lõbu laialt mehiste elutarkuste õppimisega, ja siis nad korraldasid oma vanematele elukogenud kaaslastele eksami, kuidas on elutarkusi omandatud. Nalja oli palju! Isegi nii palju, et Leisneri mutt neelas tarkusi meeste kohta ka laiade rahvamasside ees... :)))))

Pole ometi võimalik, et see oligi viimane etendus?! Paraku sedapuhku siin Lutsu aias küll... Lõpus tänasime lahket pererahvast, kes nii vapralt talus võõraid inimesi ja karjumist oma majas ja aias, me ju olime hõivanud proovide ja etenduste ajal kogu maja ja pererahva isiklik elu oli ikka üsna tublisti häiritud.
Aga lahke perenaine avaldas lootust veel ka edaspidi meid nende aias näha, siis juba mõne uue etendusega.

Kuid laupäeval esineme Paides täiesti uues tundmatus kohas, kus sünnib ilmselt täiesti uus etendus, sest absoluutselt kõik on teistmoodi, tagatipuks mängib ka Jaanuse asemel Romero hr. Andersoni ja see tähendab juba täiesti uut kontseptsiooni.

neljapäev, 5. juuli 2007

Kolmapäeval, 4. juulil

Milline imeilus soe ilm, milline tohutu mass publikut, mida ma ei mäleta varasematest "Vaikse nurgakese " etendustest - super! Rahvast oli tõesti nii palju, et oli vaja leida lisakohti ja lisaks nendele istusid veel inimesed maas murul...

Eks see ikka nii kipub olema, et kui esimeste etenduste aegu veel mõeldakse, et küll jõuab vaatama minna, neid tuleb ju veel, siis viimaste etenduste aegu on rahvas tunglemas ja keegi ei taha värava taha jääda. Õnneks on hoovis ruumi küll ja kui ollakse valmis püsti seisma, siis mahub ju rahvast küll!

Aga - see, et on palju publikut, ei tähenda veel seda, et palju naerdakse ja rõõmsalt naljadele reageeritakse! Kas tõesti eesti inimesed ei julge naerda, kui neil on naljakas?! Või ei olnudki naljakas...? Me ei mänginud hästi...? :(
Raivo ütleks küll selle kohta, et see pole publiku viga, vaid meie viga, aga ma arvan, et ka publik ON väga erinev.

Kahju, et Raivo ise kõiki meie etendusi ei saa külastada, meile on oluline temapoolne tagasiside, et igal järgmisel korral jälle paremini püüda mängida.

Etendus kulges kenasti ja tavapäraselt, vahel küll oli probleem, et vanamutid ei kuulnud märgusõnu, sest kas räägiti liiga vaikselt või olid mutid ise hoos oma juttudega (tegelikult mutid lihtsalt EI KUULE hästi!!!) - aga õnneks ei toonud see kaasa suuri prohmakaid.

Mitme sõltumatu tavakülastaja hinnagul oli tegemist väga toreda etendusega, milles polnud mingit ülepakutust, vaid kõik oli omal kohal ja oli vahva meelelahutuslik vaatemäng.
Mulle muidugi meeldis eriti see, et tuttavad mind ära ei tundnud! SUPER! Suurim kiitus mu rollile!

NB! Suur kultuurihuvi võib vahel saatuslikuks saada! :))))

pühapäev, 1. juuli 2007

Reedel, 29.juunil

Ehkki hommikupoolikul sadas, jäi sadu pärastlõunaks järgi ja õhtupoolikul paistis isegi päikest! Nii et ilmataat oli igatahes meie poolt. Aga külm oli.
Kuid rahvast oli tublisti ja seekordne publik oli meeldivalt kaasaelav - naerdi palju ja reageeriti kõigile naljakatele kohtadele.
Lava taga rääkisime omavahel, kui palju annab ikkagi just seesama publikupoolne tagasiside meie endi mängule juurde - nii hea on mängida, kui näed, et kõik jõuab kohale, publikule meeldib ja ta väljendab seda igati.
Mina tundsin end sedapuhku taas kui kodus - nimelt oma tavapärases rollis. Kui hea oli jälle olla vanamutt, tõmmata üll oma paks polster, teha pähe oma kodune grimm ja nautida vanamuttide kohvilaua seltskonda! :)
Ja nii tore, et Julia on jälle tagasi!
Ja taas oli lõbus! Kogu etendus jooksis kuidagi väga hästi, publik nautis meie mängu ja meie nautisime nii mängu kui sooja vastuvõttu.
Ei julge küll öelda, et see just kõige mõnusam etendus oleks olnud, aga üks mõnusamaid kindlasti, kus tekkis meeldiv sünergia ja mängulust.